Arkadi Popov: Tallinna Haigla rahastamise ärajätmise varju jäi veel mitu olulist otsust

Autor: Arkadi Popov, Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees. Artikkel ilmus septembri Lege Artises. Telli ajakiri siit!

Tallinna Haigla projekti rahastamise ärajätmine oli kindlasti ootamatu ja valus otsus kahes linnahaiglas töötavatele meedikutele, kes elasid lootusega alustada kuue aasta pärast tööd Eesti kõige modernsemas ja kõrgtehnoloogilisemas raviasutuses.

Vaatamata sellele tegelevad SA Tallinna Haigla Arendus ning Ida-Tallinna ja Lääne-Tallinna keskhaiglate meeskonnad aktiivselt projekteerimisprotsessiga edasi, arvestades sellega, et varem või hiljem peab Tallinna Haigla uus kompleks kerkima, sest praegu kasutusel olevad raviasutuste amortiseerunud hooned on ammendanud oma infrastruktuurse ressursi.

Selle sündmuse varju jäävad ka teised tähtsad aspektid, mis mõjutavad olulisel määral Põhja-Eesti regiooni haiglavõrgu ja kiirabisüsteemi arenguperspektiive. Nimelt ei saanud rahastust sellised projektid nagu meditsiinilised helikopterid ja Põhja-Eesti perinataalkeskus, mis pidi olema moodustatud Tallinna Lastehaigla ja Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku baasil.

Sotsiaalministeeriumi juures oma tööd alustanud Kiirabi Arendusnõukogu, mille põhiülesandeks on Eesti kiirabisüsteemi tulevikuvisiooni kujundamine, arvestas selle protsessi käigus juba nn HEMS (Helicopter Emergency Medical Service) loomisega, mis oli üks oluline lüli haiglaeelse süsteemi reformis haiglavõrgu edasisel tsentraliseerimisel aastaks 2040. Sajandi alguses toimunud kiirabireformi lähtepunkt oli erakorralise patsiendi hospitaliseerimine sündmuskohalt lähimasse haiglasse 30 minuti jooksul. Tänapäeval räägime aina rohkem sellest, et niisugune lähenemine enam ei sobi, sest kõrgtehnoloogiline professionaalne meditsiiniabi on kontsentreeritud suurtesse keskustesse ning patsiendid ägeda koronaarsündroomi, insuldi, raske trauma jms diagnoosidega peavad otse sündmuskohalt olema suunatud sinna, kus nad saavad parima ravitulemuse, ja see peab toimuma kiiresti – HEMS-il oleks siin võtmeroll.

Põhja-Eesti perinataalkeskuse loomine oli algselt tihedalt seotud Tallinna Haigla projektiga, sest Tallinna Haigla funktsionaalne arengukava ei näinud ette Lääne-Tallinna Keskhaigla ja Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliinikute liitmist ühe katuse alla. Seega sõltusid need kaks projekti üksteisest. Praegu tundub, et Pelgulinna sünnitusmaja jääb ebamääraseks ajaks sinna, kus ta praegu on, ja kuna mõlema projekti rahastamise pani riik pausile, siis miks mitte kasutada seda aega selleks, et viia läbi täiendav analüüs pealinna haiglavõrgu tuleviku kohta.

Diskussiooni teemaks jääb, kas linn vajab ühte või kahte sünnitusmaja. Kogu sünnitusteenuse kontsentreerimisel ühe katuse alla on olemas selged plussid – eelkõige suure erialase ressursi, suuremate mahtude ja kompetentsi näol. Miinuseks võib tuua lastehaigla komponendi puudumise, mis seab olulisi piiranguid sügavalt enneaegsete vastsündinute käsitlusel ning mis oligi perinataalkeskuse loomise ajendiks. See on oluline aspekt, mis mõjutab ravikvaliteeti ja enneaegsete vastsündinute elulemust. Lastearstid on korduvalt rõhutanud, et pediaatriline abi peab olema nendele lastele kättesaadav nii esimesel eluaastal kui ka tulevikus kuni täiskasvanuks saamiseni.

Kogu sellele problemaatikale mõeldes peab arvestama, et ka Tallinna Lastehaigla infrastruktuur sarnaselt kahe teise linnale kuuluvale keskhaiglaga ei ole enam tänapäevane ja on amortiseerunud. Kui mõelda Tallinna haiglavõrgu tulevikust ja planeerida rahastamist, siis miks mitte kaaluda Lasnamäele suuremat sorti meditsiinilinnaku planeerimist, mis sisaldaks lisaks Tallinna Haigla kompleksile, kuhu oleksid integreeritud mõlema sünnitusmaja ravimahud, ka modernset Tallinna Lastehaigla hoonet, taastusravikeskust, tervisekeskust ja kiirabibaasi. Selle piirkonna detailplaneering võimaldab seda täiesti.

Oleme praegu olukorras, kus valitsuse otsus Tallinna Haigla rahastamise ärajätmise kohta on tekitanud n-ö võimaluste akna selleks, et veel kord hinnata erinevaid variante, mis arvestaksid Eesti tervishoiu strateegiliste arenguvajadustega, tagamaks võimalikult parimat abi Põhja-Eesti patsientidele.