Arengurikete seosed antidepressantide kasutamisega raseduse ajal

Mitmed antidepressandid olid seotud väikse arvu erinevate arenguhäiretega. Uuritud ravimite hulgas olid sertraliin, fluoksetiin, paroksetiin ja tsitalopraam. Kõige väiksema arengurikete potentsiaaliga oli estsitalopraam. Sageli vähenes ravimi tekitatud südamerikete risk pärast seda, kui arvesse võeti ka seda haigust, mille raviks antidepressant välja kirjutatud oli. Seega tuleb patsiente informeerida nii raviga seotud kasude ja kahjude osas, kui ka ravimata depressiooni või ärevuse mõjudest.

Analüüsi hõlmati 30 630 arengurikkega last ja 11 478 last ilma oluliste arenguriketeta. Emade vanus oli vahemikus 12-53 aastat ja nad olid sünnitanud vahemikus 1997-2011. Emadele helistati 6 nädalat kuni 24 kuud pärast eeldatavat sünnitustähtaega ja neilt küsiti võimaliku antidepressantide kasutamise kohta eostumisele eelnevatel kuudel või raseduse ajal.

Varaseks ekspositsiooniks loeti antidepressantide kasutamist ükskõik millises doosis, kestuses või sagedusega ühel kuul enne eostumist kuni kolmanda raseduskuu lõpuni (esimesel trimestril). Võrreldi ka antidepressantide kasutamist esimesel trimestril versus 2.-9. raseduskuul. Võrreldi ravimeid ükshaaval ning ravimiklasside kaupa: SSRI-d tsitalopraam, estsitalopraam, fluoksetiin, fluvoksamiin, paroksetiin, sertraliin; SNRI-d desvenlafaksiin, duloksetiin, venlafaksiin; tritsüklilised antidepressandid ja noradrenaliini tagasihaarde inhibiitorid amitriptüliin, klomipramiin, desipramiin, doksepiin, imipramiin ja nortriptüliin; samuti haarati uuringusse atüüpilised antidepressandid nagu bupropioon ning mirtasapiin, nefasodoon ja trasodoon.

Varane ekspositsioon leiti 1562 juhul (5,1%) arengurikkega laste emadel ja 467 (4,1%) kontrollidest. Võimalike mõjutavate teguritena võeti arvesse rassi, kehamassiindeksit, suitsetamist, alkoholi tarvitamist ja haridustaset. Kui võrreldi naisi varase ekspositsiooniga ja naisi, kes võtsid antidepressante muul ajal, kuid mitte varase raseduse ajal, siis seosed SSRI-de kasutamise ja südamerikete vahel muutusid nõrgemaks. See viitab, et ema haigus ise võib lapsel arengurikete kujunemist mõjutada.

Seosed SSRI-de kasutamise ja väljaspool südant paiknevate arengurikete vahel jäid sageli püsima pärast ema haiguse arvesse võtmist. Näiteks jäid püsima seosed sertraliini kasutamise ja diafragmasonga; fluoksetiini ja söögitoru atreesia või tsitalopraami ja diafragmasonga vahel.

Leiti, et erinevad SSRI-d on seotud erinevate arenguriketega. SSRI-de hulgast paroksetiinil ja fluoksetiinil oli kõrgeim risk arengurikete tekkeks.

• Fluoksetiini kasutamine võis kaasa tuua 2,5 korda suurema riski kopsuveeni anomaaliaks, samuti aordistenoosi ja Dandy-Walkeri ajuanomaalia tekkeks.
• Paroksetiin seostus samuti kopsuvereringe arenguhäiretega, pulmonaalklapi stenoosi, anentsefaalia ja kraniohahhiskiisiga (neuraaltoru arengurike, mille puhul esineb nii anentsefaalia kui spina bifida).
• Estsitalopraami ei seostatud spetsiifliste arengurikete kujunemisega, aga seda ravimit kasutati ka kõige vähem.
• Bupropioon oli seotud kolme rikkega: vasaku südamepoole hüpoplaasia, soolte atreesia või stenoos ning diafragmasong.
• Venlafaksiin oli seotud südamerikete kujunemisega, seal hulgas vasaku vatsakese väljavoolutrakti obstruktsioon (vasaku südamepoole hüpoplaasia, aordi koarktatsioon), pulmonaalklapi stenoos, vaheseina defektid. Samuti oli venlafaksiin seotud aju ja lülisamba arenguriketega, huulelõhe, suulaelõhe, hüpospaadiate ja gastroskiisiga. Mõnede rikete esinemise tõenäosust venlafaksiin isegi kolme- kuni viiekordistas.

Uuringu kriitikud on välja toonud, et ei hinnatud muude sõltuvusainete (peale suitsetamise ja alkoholi) kasutamist raseduse ajal, mis võib loote arengut mõjutada. Samuti on viidatud, et venlafaksiini ei kasutata reeglina esimese rea antidepressandina vaid see võetakse kasutusele alles siis, kui SSRI-d ei ole efekti andnud, seega võib venlafaksiini kasutanud emade riskiprofiil olla teiste emadega võrreldes erinev.

Anderson KN, et al. Maternal Use of Specific Antidepressant Medications During Early Pregnancy and the Risk of Selected Birth Defects. JAMA Psychiatry. 2020 Aug 5;e202453. doi: 10.1001/jamapsychiatry.2020.2453.