Apteekrite ühendused soovivad proviisoriõppe kohtade arvu suurendamist

Ravimiameti 2022. aasta apteegistatistikast nähtub, et 477 Eestis tegevusluba omavas üldapteegis oli 889 proviisori ja 749 farmatseudi töökohta, millest olid vastavalt täidetud 730 ja 608 ametikohta. Haiglaapteekides oli töökohti 79 proviisorile ja 32 farmatseudile, millest olid täidetud 73 ja 29. 2022. aastal Terviseametis registreeritud erialaspetsialistidest 52,7 protsenti proviisoritest ja 43,4 protsenti farmatseutidest on üle 50-aastased.

Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA 2017. aasta raportist lähtuvalt oli juba 2015. aasta valdkonda esindavate ekspertide hinnanguil Eestis puudu 100–150 farmatseuti ja proviisorit.

Eesti Farmaatsia Selts nendib äsja sotsiaalministeeriumile saadetud pöördumises, et kuna proviisorite absoluutarv on jäänud samaks, kuid üldapteekide arv on kasvanud, on tööjõupuudus veelgi suurenenud. Apteegisektorile lisaks on ravimiteaduse spetsialiste tarvis erinevates riigiasutustes, ravimite hulgimüügifirmades, ravimiuuringute ja ravimite tootmisega tegelevates ettevõtetes. Just biotehnoloogia valdkonna ettevõtete kiire areng, mis kahtlemata tulevikus veel enam Eestis hoogustub tekitab ka lisavajaduse proviisorite kui ravimite arendamise ja tootmise spetsialistide järele.

Farmaatsiaharidust pakutakse kahes kõrgkoolis: Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli lõpetavad pärast kolmeaastast õpet farmatseudid ja Tartu Ülikooli viieaastase integreeritud bakalaureuse ja magistrikava läbinuna proviisorid. OSKA raporti kohaselt on oluliseks tööjõu ettevalmistusega seotud probleemkohaks ebapiisav ravimispetsialistide koolituspakkumine.

Farmaatsia selts toob välja, et haridussüsteem suudab pakkuda arvestuslikult 56% soovitud arvust proviisoritest, mis võib olla ühelt poolt seotud vähese vastuvõetute arvuga, kuid teisalt ka madala eduka lõpetamise määraga. Raportis soovitatud integreeritud 5-aastase proviisoriõppe ümberstruktureerimisega 3+2 õppekaval baseeruvaks õppeks on TÜ farmaatsia instituudis juba alustatud.

Proviisoriõppes on esmakursuslaste õppekohtade arv olnud pikki aastaid 36 kohta aastas. Arvestades olemasoleva tööjõupuudusega apteegisektoris ja täiendava tööjõuvajadusega teistes farmaatsiasektori osades ning lähtuvalt õppekava muutusest tulevikus 3+2 ravimiteaduse bakalaureuse- ja magistriõppeks, on Eesti Farmaatsia Seltsi hinnangul põhjendatud vajadus täiendavateks õppekohtadeks.

Seetõttu teeb farmaatsia selts ettepaneku suurendada Tartu Ülikooli proviisoriõppes olevate õppekohtade arvu praeguselt 36-lt 48-le. Seltsi pöördumist toetavad ka teised farmaatsia erialaga seotud organisatsioonid: Eesti Akadeemiline Farmaatsia Selts, Eesti Proviisorapteekide Liit, Eesti Apteekrite Liit, Eesti Haiglaapteekrite Selts, Eesti Ravimihulgimüüjate Liit ja Ravimitootjate Liit.