Apteegireformi neljas aasta: kahjumis ravimimüüjaid tuli juurde
Milliste tulemustega lõppes üldapteeke pidavatele ettevõtetele 2023. aasta? Iga kolmas oli kahjumis ja kohustused, mis tuleb aastaga ära klaarida, suuremad kui käibevara. Teiste hulgas lõpetas tegevuse suurtest kaubamärkidest sõltumatu ja osaliselt reformi ühele tulihingelisemale toetajale kuulunud apteek.
Avaldatud
Viimati uuendatud
2020. aasta 1. aprillil jõustus apteegireform. Sestpeale tohib enamusosalus apteeki pidavas firmas kuuluda üksnes proviisorile, kirjutab Õhtuleht. Kas nad saavad omale leiva lauale või tuleb peale maksta? Selgub, et tõsises hädas on veerand ettevõtetest.
164 firmat, millele kuulus eelmise aasta 5. detsembri või tänavu 14. oktoobri seisuga vähemalt ühe üldapteegi tegevusluba, pandi majandustulemuste põhjal järjekorda ning ilmnes, et koguni 40-l (24%) on n-ö punases kõik neli näitajat, mida vaadati: omakapital, kasumi- ja ärikasumi näitajad on miinuses ning lühiajalisi kohustusi pole võimalik klaarida käibevara arvelt.
Konkurentsiamet ja teemat palju uurinud Äripäeva ajakirjanik Koit Brinkmann on jõudnud apteegireformi probleemi tuumani. „Tuum on see, et apteekide juurdehindlus on aastast 1995. Sa ei tule toime väikese käibega apteegis, mis tegutseb kõrge rendihinnaga piirkonnas,“ ütleb apteegireformi üks tulisemaid toetajaid, Eesti proviisorite koja juhatuse esimehele Karin Alamaa-Aas. „Kui tahame reformi lõpuni viia, tuleb tõsta ravimite juurdehindlust. Muidu võib küll juhtuda see, et sõltumatud apteegid surevad välja.“
