Aprill on südamekuu | Eestlaste südametervis vajab jätkuvalt tähelepanu ja tegelemist

Autor: Margus Viigimaa, südamearst

Kuigi oleme südamehaiguste ja südamesurmade valdkonnas teinud märkimisväärseid positiivseid samme, on südame-veresoonkonnahaiguste suremus Eestis endiselt kõrgem kui Euroopa Liidu keskmine. 2023. aastal suri Eestis 15 766 inimest, kellest ligi pool südame-veresoonkonna haiguste tõttu. See tähendab, et kaotame südamehaiguste tõttu igal aastal vallasuuruse hulga inimesi.

Aprillis saabuv südamekuu pöörab juba 32 aastat järjest südametervisele tähelepanu, sest karmide statistiliste numbrite kõrval on südamehaigused ometi suuresti ennetatavad.

Tervena elatud aastad on oluline näitaja – 2023. aastal elasid Eesti mehed tervena keskmiselt 56,4 ja naised 59,5 aastat. Kuigi see on viimase kümnendi jooksul paranenud, jääme Euroopa Liidu keskmisele siiski 3,3 aastaga alla. Peamine süüdlane? Südame-veresoonkonna haigused.

Uuringud näitavad, et aterosklerootilised naastud suurenevad järk-järgult vanusega. Sellised naastud on ohtlikud seetõttu, et arteri läbimõõt muutub väiksemaks ja naastu suurenedes võib veresoon sulguda täielikult, lisaks võib tekkida eluohtlikke trombe. Südamearterite kompuutertomograafiliste uuringute põhjal saab ateroskleroosi tuvastada ligikaudu 15% meestest 40-aastaselt, 30% 50-aastaselt, 65% 60-aastaselt ja 80% 70 aastaselt. Naistel tekib aterosklerootiline naast sama jaotumisega kui meestel, kuid umbes kümme aastat hiljem. Keskmise südameinfarkti haige on Eestis 67-aastane mees ja 78-aastane naine.

Tervisliku eluviisi ja vajadusel riskitegurite raviga on võimalik südameinfarkti ja ajuinsulti ära hoida või vähemalt aastateks edasi lükata. Selle aasta südamekuu põhiteema on kolesterool, mis on üks peamine südame-veresoonte haiguste riskitegur.

Kolesterool – sõber või vaenlane?

Kolesterool pole iseenesest halb – see on vajalik meie keha talitluseks. Kuid liiga kõrge „halva“ ehk LDL-kolesterooli tase soodustab veresoonte ummistumist. Füsioloogiline LDL-kolesterooli tase on 1–1,5 mmol/l, selline kolesteroolinumber on tavaline väikelastel ja ka loomariigis. Elu jooksul see inimestel tõuseb, ulatudes pensionieas sageli 4 mmol/l-ni. Süüdi on stress, saastunud keskkond, ebatervislik toitumine ja vähene liikumine.

Tallinna 20–64-aastastel elanikel on Maailma Terviseorganisatsiooni uuringu alusel keskmine LDL-kolesterooli tase meeste puhul 3,7 mmol/l ja naistel 3,5 mmol/l – see on rohkem kui terve inimese norm (<3 mmol/l) ning kaugelt kõrgem kui südamehaigusega patsientide sihtväärtus (<1,4 mmol/l). Tõsiasi on see, et pooltel 50–60-aastastel näiliselt tervetel inimestel esineb arterite lupjumist ja kõrgenenud südameinfarkti risk. Peame alati meeles pidama, et südameinfarkt võib ohustada ka noores eas inimesi.

Näiteks geneetilistel perekondliku hüperkolesteroleemiaga patsientidel on sünnist saati äärmiselt kõrge LDL kolesterooli tase ja ligikaudu 20 korda suurem risk südamelihase infarkti haigestumiseks kui normaalse LDL kolesterooliga isikutel. Ka mul on mitmeid väga kõrge „halva kolesterooliga“ patsiente, kes on südameinfarkti põdenud juba vanuses 20–30 eluaastat. Õnneks on enamikul patsientidest „halva kolesterooli“ taseme tõus mõõdukas (kuni 4 mmol/l) ja seda on võimalik edukalt normaliseerida tervisliku toitumise ja regulaarse liikumisega.

Kolesterooli kohta on hulgaliselt tõenduspõhiseid uurimusi ja artikleid maailma juhtivates teadusajakirjades. Hiljuti avaldati ajakirjas Nature Reviews Cardiology artikkel, milles võetakse väga veenvalt kokku tõenduspõhine kõrgenenud LDL-kolesterooli kahjustav toime.

Südamehaiguste ennetamine – mis on sinu võimuses?

Hea uudis on see, et tervislike eluviisidega saab südame-veresoonkonna haigusi ennetada või vähemalt aastateks edasi lükata. Tervist toetav toitumine, regulaarne liikumine ja vajadusel ravimid aitavad hoida kolesteroolitaset kontrolli all. Paljudel inimestel on esialgu ehk raske muuta kardinaalselt toitumist või tugitoolisportlasel minna hoogsalt jooksuringile, aga kõiki muutusi saab oma tervise heaks teha ka järk-järgult. Oluline on pere või sõprade toetus muutuste tegemisel, nutiseadmete abi kasutamine ja vajadusel koolitatud nõustaja abi kasutamine.

Oluline on riskitegurite tervikpildi nägemine, sest vahel ei anna ühe riskiteguriga tegelemine või ühe “numbri” ravimine meile soovitud tulemust. Näiteks on lipoproteiin (a) võrreldav LDL-kolesterooliga arterite lupjumise ja tromboosi riskitegurina.

Geenirisk on samamoodi kaalukas riskitegur nagu kõrge kolesteroolitase või suitsetamine. Kõrge südamehaiguste geeniriskiga inimestel on mitu korda suurem haigestumisrisk võrreldes üldpopulatsiooniga. Eesti on südamehaiguste personaalpreventsioonis üks maailma juhtriike. Üle 210 000 Eesti geenidoonoril on südame isheemiatõve geenirisk määratud ja nad näevad seda koos kommentaaride ning soovitustega geenidoonor.ee portaalis.

Eeloleval südamekuul on paslik taas oma südametervis fookusesse võtta ja mõelda sellele, et kui sinu süda töötab sinu jaoks iga päev, siis kas sina teed tema jaoks sama? Regulaarne liikumine, tervislik toitumine ja teadlik suhtumine oma tervisesse on lihtsad, kuid võimsad sammud. Leia endale meelepärane viis olla aktiivne. Südamearstina tean, et treenitud ja hoitud süda on võti pikema ja tervema elu poole.