Ants Nõmper: abistatud enesetapp tuleb seadusega reguleerida
Eesti inimesed väärivad seaduselt kaitset ka siis, kui nad soovivad elust lahkuda. Selleks vajab Eesti seadust, mis reguleerib elu lõpu olukorda, kirjutab vandeadvokaat Ants Nõmper, Tartu Ülikooli meditsiiniõiguse õppejõud.
Vandeadvokaat Ants Nõmper kirjutab Postimehes ilmunud arvamusloos, et enesetapp on Eestis ja ilmselt enamikus riikides tänasel päeval õiguspärane tegu. Mõneti on see ka paratamatus, sest keegi ei ole veel suutnud välja mõelda viisi, kuidas surnud inimest karistada olukorras, kus tõendeid surmajärgse elu kohta napib. Teiste isikute, näiteks perekonna või muu kollektiivi karistamine enesetapu puhul oleks omane Põhja-Koreale, mitte Euroopa Liidu liikmesriigile.
Faktist, et enesetapp on õiguspärane tegu, tuleneb tema sõnul vääramatult ka järeldus, et enesetapule kaasa aitamine ehk selle võimaldamine on õiguspärane. Segaduste vältimiseks tuleb kohe lisada, et kannatanu viimine vägivalla või ähvardustega või ka meelitustega (ususektide massienesetapud) sellisesse olukorda, kus ta sooritab enesetapu, on muidugi karistatav.
Kuna Eesti arstkond on üsna üksmeelselt selle vastu olnud, et arstikunsti ka enesetapuks kasutada, siis neid juhtumeid ei saagi palju olla, aga ainult arsti kutse-eetika peale lootma jääda ei ole õigusriigis paslik, jätkab Nõmper.
Tema sõnul vajab Eesti seadust, mis reguleerib elu lõpu olukorda: "Eesti inimesed väärivad seaduselt kaitset ka siis, kui nad soovivad elust lahkuda. Laskem neil turvaliselt ja väärikalt elust lahkuda."