Anneli Kannus: konsensusleppega saavad kinnitatud kolm õdede liidu ootust

Reedel allkirjastatakse Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis õdede ja tervishoiutöötajate erialaühenduste, tervishoiu kõrgkoolide, praktikabaaside ja ministeeriumite konsensuslepe õdede ja teiste tervishoiuspetsialistide õppekohtade arvu suurendamiseks ning praktika kvaliteedi tõstmiseks.

Mida konsensusleppeni jõudmine tähendab? Millised on teie ootuses selles osas?

Eesti Õdede Liidu (EÕL) jaoks on see ühe pika protsessi lõpp. Eelmine leping lõppes 2020. aastal ning seega tegime juba aastal 2019. ettepaneku algatada järgneva lepingu arutelud. Algselt aktiivne arutelu jäi toppama praktika juhendamise rahastamise küsimuse juurde. Õdede liidu, kiirabi ja perearstide hinnangul polnud aus, et töötavad õed peavad tudengeid juhendama tasuta. Teised osapooled aga pidasid seda sobivaks. Venima jäänud arutelud sumbusid täielikult pandeemia tõttu.

Konsensusleppeni jõudmine on väga oluline samm õdede puuduse leevendamise suunas. Ootasime seda juba aastaid. Õdede õppekohtade arvu suurendamine annab kindluse, et inimestel on võimalik saada tervishoiuteenust ka tulevikus.

Leppega saavad kinnitatud kolm EÕL-i ootust – õdede õppekohtade arv tõuseb, praktikajuhendamine on selgelt väärtustatud ning kõikide tööandjate allkiri annab kindluse, et praktikantidel on ka praktikakohad. 2022. aastal ootame veel tervisevaldkonna koolituskomisjoni kokkutulekut, et ka leppest välja jäänud erialad, uute erialade lisandumise vajadus ning magistriõppe kohad samuti läbi rääkida ning pikemas perspektiivis paika panna.

Mis on olulisemad punktid, mis said sisse?

Eesti Õdede Liidu vaates on äärmiselt oluline, et õe põhiõppe õppekohtade arv tõuseb lõpuks 700ni. Täname kõiki tööandjaid ning sotsiaalministeeriumi meeskonda, et kõik on lõpuks ühise laua taha ühisele kokkuleppele jõudnud.

Märgiline on, et lõpuks hinnatakse ka töötavate õdede panust tudengite praktika juhendamisel. Lepe kinnitab, et praktikajuhendamise rahastamine toimub esimesed kaks aastat eurorahadest ning edaspidi planeeritakse selle jaoks raha taotleda riigieelarvest.

Tervishoiuvaldkonna koolituskomisjoni taastamine on samuti kiiduväärt, sest tervishoiumeeskonnas on vaja mitmesuguseid spetsialiste. Loodame, et komisjoni töö viib reaalsete tulemusteni mitte ei jää vaid arutelu tasandile.

Eesmärk on suurendada õdede põhiõppesse vastuvõttu 700 üliõpilaseni aastas. Mis ajaks peaks selline vastuvõtu arv saavutatama? Milline on selle mõju õdede nappuse probleemile?

Professor Kiiveti ettepanekutele toetudes oleks pidanud õdede vastuvõttu tõstma juba 2014. aastal 700ni, selle alusel on perioodil 2014-2022 koolitatud ligi 1600 õde vähem, kui oleks vaja. Samal perioodil on õdede tegevusvaldkond laienenud oluliselt ning mitmete valdkondade eest vastutavad arsti asemel õed, näiteks vaadake kasvõi koolitervishoid ja kiirabi.

700 üliõpilaseni on planeeritud jõuda 2023/2024 õppeaastal ehk esimesed suuremad kursused lõpetavad 2027. aasta alguses. Puuduse leevenemine võtab aega, aga suurenenud vastuvõtt on hädavajalik, et tagada tervishoiuteenuste kättesaadavus pikaajaliselt. Töötavatele õdedele annab see lootust, et kunagi on rohkem kolleege kellega töökoormust ja töö intensiivsust jagada.

Õdede õppekohtade arvu suurendamine pole ainus muutus, mida tervishoid vajab, et muutuda inimkesksemaks, pakkuda paremaid teenuseid elanikkonnale ja hoida tervishoiutöötajaid. Kindlasti tuleb üle vaadata tervishoiutöötajate töötingimused, et motiveerida neid tervishoius pikalt töötama. Tuleb tagada, et tervishoiutöötajate palk oleks piisav, et äraelamiseks poleks vaja mitmel kohal töötada – puhanud tervishoiutöötaja pakub paremat teenust patsiendile. Samuti tuleb üle vaadata tööjaotus ja -korraldus, et vältida dubleerivaid tegevusi, võimalusel kasutada automatiseerimist ja tööd lihtsustavaid digilahendusi.