Anne Kleinberg: psühhiaatriline abi vajab riigi tuge ka tegudes

"Igapäevaselt näeme ja tunneme, et psühhiaatriline abi vajab riigi otsustavat tuge ning seda mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes. Mitmeid tegevusi on küll tehtud või vähemalt kavandatud, kuid tõsiseks pidurdavaks probleemiks on jätkuvalt Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku uue hoone rajamisega viivitamine," kirjutas Eesti Psühhiaatrite Seltsi juht Anne Kleinberg pöördumises sotsiaalministeeriumile.

Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku haiglahooned on tema sõnul tänapäevaste standardite järgi täielikult amortiseerunud.

"Statsionaarne psühhiaatriline ravi ei ole tänapäeval enam seinad, ravimid ja varemeid täis mõisapark, vaid kompleksne teenus, mille edukust mõjutavad paljud faktorid. Alustades patsiendi elementaarsetest mugavustingimustest (väikesed palatid tualeti ja pesuruumiga, võimalus privaatsuseks, kvaliteetne ruumi õhk ja ventilatsioon, isolatsioonivõimalused nakkusega patsientidele, paranemist soosiv miljöö jms) ja üldistest ravikorralduslikest printsiipidest kuni üha spetsiifilisemate ravisekkumisteni välja," selgitas ta. "Statsionaarse psühhiaatrilise ravi sihtrühm on psüühikahäirega inimesed, kes vajavad keerulist ja jälgimist nõudvat diagnostikat või ravi, tahtest olenematut psühhiaatrilist abi või psühhiaatrilist sundravi. Psüühikahäirega patsiendid on võrreldes teiste haigustega patsientidega nii iseenese kui ühiskonna poolt kahjuks siiani stigmatiseeritud. Seda enam peavad haiglad ja riik, kui psühhiaatriahaiglate ainuomanik, tegema kõik endast oleneva, et psühhiaatrilise abi osutamise tingimused vastaks kaasaegse psühhiaatria põhimõtetele ning ravikeskkond ei peaks olema eristatav muust meditsiiniabist."

Kahjuks tuleb Kleinbergi sõnul nentida, et siiani ei ole tehtud suurt mitte midagi, et ligi 90% Eesti psühhiaatria ravivooditest ei asuks amortiseerunud ja kaasaegse psühhiaatria tõekspidamisetele mittevastavates tingimustes ja seda kahjuks nii Tallinnas, Tartus, Viljandis kui Ida-Virumaal. Kõige põletavam probleem olevat Regionaalhaigla psühhiaatriakliinikuga, kes peab tagama erakorralise ja statsionaarse psühhiaatrilise abi ligi 60% Eesti elanikkonnast.

"Lisaks ulatuslikule ravitööle on Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku vastutuseks ka uute kolleegide koolitamine – tegemist on suurima praktikabaasiga nii residentidele, kliinilistele psühholoogidele kui vaimse tervise õdedele. Eesti suurim psühhiaatriakliinik peab olema koht, kuhu noor inimene tahab praktikale ning hiljem ka tööle asuda ja seal ühiselt haiglaga pidevalt areneda," lisas Kleinberg. "Järjest enam viitavad noored spetsialistid kehvadele olmetingimustele ja ebaturvalisele töökeskkonnale, miks valitakse tööandjaks mõni muu raviasutus. Spetsialisti kabineti võib sisustada ilusaks ka vanas majas, kuid see, millistes tingimustes peavad olema patsiendid ja toimuma ravitöö ning teraapiad, on miski, millega noortel kolleegidel on raske leppida."

Kõike seda arvesse võttes on projekteeritud 2018-2021 uus Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku hoone, mis peaks suure osa eesti psühhiaatrilisest abist viima kõigile tänastele eriala nõutele vastavatesse meditsiinilistesse ja miljööteraapilistesse tingimustesse. Kleinbergi sõnul on ehitusega alustamise edasilükkamine psühhiaatria eriala arengut selgelt pidurdanud ning kardetavasti halvendanud ka patsientide ravitulemusi.