Andres Merits: ees on kaks-kolm väga rasket kuud
Professor Andres Merits tõdes, et ees ootab kaks-kolm väga rasket kuud ning alles mais on oodata olukorra paranemist. See, milliste numbritega siseneme maikuusse, annab aimu, milline võib olla olukord suvel.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Esmaspäeval toimunud riigikogu eelarve kontrolli erikomisjoni avalikul istungil andsid ülevaate koroonaviiruse leviku tõkestamisest ja vaktsineerimisest peaminister Kaja Kallas, tervise- ja tööminister Tanel Kiik ning Tartu ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Merits.
„Viiruse levik on selgelt suurenenud ja peaaegu kindlasti on selle taga koolide avamine. Oluline on teist korda sama asjaga mitte eksida,“ rääkis Merits. Koolide avamine tõi tema sõnul oodatust rohkem probleeme sellepärast, et seda tehti külmade ilmade ajal, kuid kooliruumides, nagu paljudes teistes avalikes siseruumides, ei ole korralikku ventilatsioonisüsteemi, mis tekitab viiruse levikuks soodsad võimalused.
„Praegu on kehtestatud kahenädalased olulised piirangud, kuid ma ei usu, et need suudavad viiruse levikut ehk R-i (nakatumiskordaja – toim.) alla 1 viia,“ ütles professor, lisades, et see on arvamus, mis põhineb teiste riikide ja Eesti senisel kogemusel. Meritsa arvates on koolide nakatumisahelate läbilõikamiseks vaja vähemalt kolmenädalast distantsõpet ja on oluline, et kliima muutuks piisavalt soodsaks ning probleemid ventilatsiooni ja eriti õhuniiskusega vähenevad. „Kui märtsi algus tuleb külm, siis see võib olla probleem.“
„Kõigi eelduste kohaselt ootab meid ees kaks kuni kolm väga rasket kuud,“ rääkis Merits. „Maikuus võiks loota olukorra paranemist vähemalt kahe meile teadaoleva faktori põhjal. Üks on vaktsiinitarnete oluline suurenemine ja nende kättesaadavaks muutumine. Teine on muutuv hooaeg, mida eelmine aasta nägime.“
Meritsa arvates oleks suur probleem, kui üritatakse viirusevastaseid meetmeid lõdvendada olukorras, kus viiruse levik on stabiliseeritud.
„Stabiliseerimisest ei piisa, see tuleb alla tuua. Loodan väga, et sellele aitavad kaasa vaktsineerimine ja hooaja muutus,“ seletas Merits. „Sellele sõdib vastu uute viirusemutatsioonide levik ja õnnetuseks ka inimeste väsimus kogu koroonateemast.“
Meritsa sõnul on väga oluline, milliste numbritega siseneme maikuusse.
„Kui siseneme madalate numbritega, mis on võrreldavad eelmise aastaga või sinna kanti, võime loota, et viirus annab järgi,“ rääkis ta. „Kui läheme maikuusse haigestumise tippnumbritega on väga tõenäoline Rootsi eelmise aasta stsenaariumi kordamine, kus viiruse levik saadi kontrolli alla augustis, kui algas teine laine.“