Andres Kork: arstid küsivad, miks peame meie pingutama?

Andres Kork rääkis täna riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil, et praegu on haiglates oluliselt teistsugune meeleolu, kui see oli esimese koroonalaine ajal.

"Esimene laine oli tagasihoidlikum, hirmud olid suuremad, rahvas hoidis piirangutest kinni. Raviti nii, nagu osati. Kõik tulid entusiastlikult tööle, probleeme ei olnud," meenutas Kork. "Teine laine oli oluliselt suurem, raskem ja surma oli rohkem. Kui tulid vaktsiinid, siis see leevendas olukorda, töötajatel kadus hirm oma perekondi nakatada. Teise laine ajal töötasid inimesed vahel 72, vahel 96 tundi nädalas, aga töö tehti ära ja ei virisetud."

Ta jätkas, et kahjuks on olukord töötajatega praegu kolmanda laine ajal oluliselt muutunud. Selleks on erinevad põhjused.

"Üks põhjus on see, et piirangud on teistsugused, kergemad ja neist ei peeta kinni. Pange ennast meedikute olukorda, kes vaatavad, kuidas kauplustes jalutavad inimesed ilma maskita ringi, ühistranspordis ei täideta maski kandmise nõuet. Eriti peale laupäeval Vabaduse väljakul toimunut küsivad meedikud, miks me peame neid ravima, kui nad ütlevad, et neil pole seda haigust olemas? Miks peame meie pingutama?" rääkis Kork. "Kas on olemas vabadus ilma vastutuseta? Miks on ühtedel õigus ratsutada saksofoniga mööda Vabaduse platsi ja teised peavad selle eest tegema ületunnitööd, eemal peredest, lastest?"

Kork nentis, et mittevaktsineeritud annavad praegu haiglatele liigse koormuse, aga samas eelistatakse vaktsineerimata inimesi vaktsineeritutele.

"Kui vaktsineerimata inimene on positiivsega kontaktne, siis saab ta olla kodus, talle makstakse töövõimetusleht välja, ta ei pea tööd tegema. Kui vaktsineeritud inimene on kontaktne, siis ta käib tööl edasi ja talle ei maksta mingit lisaraha," tõi Kork välja. "Vaktsineeritud inimesel pole vaja teha tööle minnes iga mõne päeva järel teste, aga vakstineerimata inimene teeb teste ja need makstakse kinni üldistest rahadest. Miks peame meie vastutama selle eest, et inimene pole kasutanud tasuta vaktsiini? Ja millegipärast räägivad vaktsiinivastased seejuures, et neid represseeritakse!"

Kork ütles, et arstide liidu arvates ei peaks piiranguid suurendama, kui nende täitmist ka päriselt nõutakse.

Kork rääkis veel, et Lääne-Tallinna Keskhaigla käivitab homsest uue COVID-osakonna, kinni lähevad uroloogia, ortopeedia.

"Suure vaevaga saime sinna personali. Kas järgmise osakonna jaoks saame, ei tea," ütles ta.

Kork rääkis ka voodikohtadest, kuna osa inimesi ei saa aru, miks neid COVID-patsientidele nii vähe on, kui tegelikult on Eestis kokku tuhandeid voodikohti. Kork selgitas, et kuigi Eestis oli 2020. aastal aktiivravivoodeid kokku 4001, siis sellest 2100 on sellised, kust ei saa COVID-haigete jaoks voodeid võtta. Need on vältimatu, erakorralise ravi jaoks. Näiteks lastehaigused, sünnitused, psühhiaatria jne. COVID-i voodikoht nõuab suuremat personali. Korgi sõnul oleks võimalik panna 507 voodit n-ö COVID-i alla, kui inimesed teevad jätkuvalt 10-protsendise ülekoormusega tööd.

"Kahjuks on osa inimesi haigeid ja paljud vanad," ütles ta. "Kui COVID-voodite arv jõuab 500ni, siis hakkab järjest tõusma tervishoiutöötajate ülekoormus."