Amnionivedeliku kaitsev mõju
Huvitavas uues uuringus näidati, et amnionivedelik pole kõigest amortisaator ja temperatuurihoidja, milles loode ujub, vaid sellel on mitmed olulised bioloogilised mõjud.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Uuriti amnionivedelikku, mida oli kogutud amniotsenteesi käigus raseduse erinevates etappides nii inimestel kui ka teistel primaatidel. Leiti, et amnionivedeliku koostis ja selles sisalduvad valgud muutuvad raseduse käigus, et kõige paremini tagada kasvava loote vajadusi. Selgus, et amnionivedeliku lisamine plasmale parandab vere võimet koaguleeruda ja hüübida (kiirendades hüübimisaega ja fibriini tootmist).
Hüübimisfunktsiooni mõjutamine toimus oluliste rasvhapete ja valkude abil, mis igal trimestril muutuvad. Hemostaasis osalevad valgud olid omavahel tugevas korrelatsioonis, kusjuures nende ekspressioon varieerus kogu raseduse vältel nii reesusmakaakidel kui ka inimestel. Lisaks käivitas amnionivedelik trombotsüütide aktivatsiooni ja sekretsiooni.
Leiti ka seda, et amnionivedelik võib olla rinnapiima oluline prekursor, umbes nagu üsasisene „enneaegne“ piim. Teadlased oletavad, et amnionivedeliku koostise matkimine võib olla üks suund, kuidas toota enneaegselt sündinud imikutele võimalikult paremaid piimasegusid, mis aitaksid toetada enneaegsete kasvamist, arengut ja kaitsta enneaegsuse tüsistuste eest.
Kokkuvõttes selgus, et amnionivedeliku lisamine vereplasmale võimendab koagulatsiooni ja see protsess sõltub fosfolipiididest, erinevate proteaaside ja muude verehüübimist reguleerivate valkude olemasolust. Samuti saadi teada, et amnionivedeliku koostis muutub koos raseduse kestusega.
Allikas: Yang CJ, et al. Characterization of the procoagulant phenotype of amniotic fluid across gestation in rhesus macaques and humans. Res Pract Thromb Haemost. 2025 Jan; 9 (1): 102676. doi: 10.1016/j.rpth.2024.102676.
