Ameerika uued tsöliaakia juhised

Tsöliaakia diagnoosimiseks soovitatakse haiguse kahtlusega lastel ja täiskasvanutel ösofagogastroduodenoskoopiat, mille käigus võetakse üks-kaks biopsiat duodeenumi bulbus'est ja neli biopsiat distaalsest duodeenumist. Gastroskoopia ja duodeenumi biopsiad võivad olla kasulikud ka teiste malabsorptsiooniga kulgevate haiguste või enteropaatiate diferentsiaaldiagnostikas.

Lastel võib diagnoosi panna ka ilma biopsiata, kui esineb nii koe transglutaminaasivastase immunoglobuliin A (tTG IgA) tiitri vähemalt kümnekordne tõus ja positiivne endomüüsiumivastaste antikehade (EMA) test. Samu kriteeriume võib kasutada ka sümptomitega täiskasvanutel, kes ei ole nõus või suutelised gastroskoopiat läbi tegema.

Alla kaheaastastel lastel on eelistatud test tTg IgA määramine, kuid seda tuleb teha koos üld-IgA määramisega, et välistada IgA defitsiidist tingitud valenegatiivne tulemus. IgA defitsiidiga lastel tuleks määrata IgG-tüüpi antikehi.

Pärast tsöliaakia diagnoosimist peaks gluteenivaba dieedi sihtmärgiks olema soolestiku paranemine. Meedikud ja patsiendid peaks omavahel arutama gluteenivaba dieedi individualiseeritud eesmärke peale kliinilise ja seroloogilise remissiooni.

Patsiendi tsöliaakiavabast dieedist kinni pidamise hindamise standardiks on intervjuu toitumisnõustajaga, kellel on pädevus gluteenivabade dieetide hindamisel. Korduvad visiidid on soovituslikud, et ravisoostumust toetada.

Nendel juhtudel, kui kliiniline ravivastus puudub või kui gluteenivabast dieedist hoolimata esineb sümptomite relaps, võib abi olla seedetrakti ülaosa endoskoopiast koos soolebiopsiatega. Lisaks peaks koostöös patsiendiga kaaluma jälgimisbiopsiat limaskestade paranemise hindamiseks ka juhtudel, mil kaks aastat pärast gluteenivaba dieediga alustamist enam sümptomeid ei ole.

Juhendis ei soovitata kasutada gluteeni avastamise seadmeid toitude või bioloogiliste materjalide hindamiseks. Kuigi viimastel aastatel on maailmas kasutusele tulnud mitmeid sääraseid kommertsiaalseid seadmeid, ei ole need USAs Toidu- ja Ravimiameti (FDA) poolt heaks kiidetud ning neil on probleeme nii valepositiivsete kui valenegatiivsete tulemustega. Samuti puudub tõendus, et niisugused seadmed aitaksid parandada dieedist kinni pidamist või elukvaliteeti.

Probiootikumide kasutamise poolt või vastu soovituste andmiseks on tõendus ebapiisav. Kuigi tsöliaakiale on iseloomulik düsbioos, ei ole selge selle roll haiguse patogeneesis ja sümptomite tekkes. Probiootikumidest võib kasu olla funktsionaalsete häirete korral, näiteks soole ärritussündroom. Kuna aga probiootikumid on toidulisandid ja alluvad väga lõdvale kontrollile, võivad osad tooted sisaldada gluteeni, kuigi on märgistatud gluteenivabadena.

Gluteenivaba dieedi osana soovitatakse gluteenivaba kaera. Kaera tarvitamine näib olevat suurema osa tsöliaakiaga patsientide jaoks ohutu, kuid ka see võib osa patsientide jaoks osutuda immunogeenseks (peamine probleem on kaeras sisalduv valk aveniin), sõltuvalt tarbitud kogustest. Kaera taluvust peaks seirama sümptomite ja seroloogia abil, kuid jälgimise intervallid ei ole teada.

Juhend soovitab tsöliaakiaga patsiente vaktsineerida pneumokoki vastu, kuna tsöliaakiaga täiskasvanutel on märgatavalt suurenenud risk infektsiooni ja selle tüsistuste tekkeks.

Juhendis soovitatakse inimesi tsöliaakia suhtes testida, kuid populatsiooni üldist sõeluuringut ei soovitata. Testima peaks sümptomitega patsiente, kellel on laboratoorne tõendus malabsorptsiooni kohta, samuti neid, kelle sümptomid võiksid tsöliaakia raviga mööduda. Võimalike sümptomite esinemisel tuleb testida neid, kelle esimese astme sugulasel on diagnoositud tsöliaakia; asümptomaatilised sugulased peaks testimist kaaluma.

Rubio-Tapia A, et al. American College of Gastroenterology Guidelines Update: Diagnosis and Management of Celiac Disease. Am J Gastroenterol. 2023 Jan 1;118(1):59-76. doi: 10.14309/ajg.0000000000002075.