Alkoholipoliitika meetmed jäävad liigtarvitajatele mõistetamatuks
Hiljutine uuring näitas, et toetus alkoholipoliitika meetmetele sõltub individuaalsest alkoholikäitumisest. Vähem toetavad vastavaid meetmeid need, kellel on suurem risk alkoholi liigtarvitamiseks.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Tervise Arengu Instituudi (TAI) vanemteadur Rainer Reile analüüsis Eesti elanike suhtumist mitmesse võimalikku, ent praegu rakendamata poliitikameetmetesse, kirjutab ERR. Näiteks alkoholi veebireklaami keelustamine, alkoholimüügi piiramine tanklates ja vanusepiiri tõstmine.
Ajakirjas Public Health in Practice avaldatud teadusartiklis näidati, et mehed, kes tarbivad rohkem kui 14 ühikut ja naised, kes tarbivad rohkem kui seitse ühikut alkoholi nädalas, on oluliselt sagedamini piirangute vastu.
Vastaja vanust, haridustaset ja rahvust arvestades eristusid riskitarvitajatest meeste puhul madalam toetus veebireklaami keelustamise, alkoholi vähiriski tootemärgistuse ning alaealistele alkoholi müügi karistuste karmistamise osas.
Liigtarvitajatest naistel seevastu oli madalam toetus veebireklaami ning bensiinijaamades alkoholimüügi keelustamise osas.
Rainer Reile rõhutas, et alkoholipoliitika meetmete toetamine sõltub tugevalt inimese enda alkoholitarbimise harjumustest ning alkoholipoliitika rahvatervishoiu eesmärkide asemel nähakse neis eelkõige ohtu oma tarbimisharjumustele.
Teisest TAI teadlaste hiljuti publitseeritud alkoholitarbimist käsitlevast teadusartiklist saab pikemalt lugeda ERR-ist.
