Algas Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu teine laine (1)
Käesolevast nädalast alustas Tervise Arengu Instituut koostöös Tartu Ülikooliga 20 000 elanikku kaasava Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu teise küsitluslainega. Uuringu eesmärgiks on selgitada välja vaimse tervise probleemide levimus, haavatavamad grupid ja pakkuda lahendusi, kuidas inimeste vaimset heaolu toetada.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Kokku aastase perioodi jooksul kolme küsitluslainena toimuv Eestis ainulaadse mastaabi ja ulatusega vaimse tervise uuring aitab saada teadmisi tervisepoliitika kujundamiseks ja töötada välja järjepidev vaimse tervise monitoorimise süsteem. Praegu algav teine uuringulaine keskendub heaolu, vaimse tervise ja tervisekäitumise muutustele võrreldes aasta algusega, samuti andmete täpsuse hindamisele.
Juhuvaliku teel kutsutakse uuringu igas laines osalema 20 000 Eesti elanikku. Esimeses küsitluslaines osales ligi 6000 vastajat vanuses alates 18 eluaastat, täiendavalt tehti süvaintervjuusid eesliinitöötajate ja teiste riskirühmade esindajatega.
Teise, äsja alanud lainesse on kaasatud ka teismelised alates 15. eluaastast ning küsitlust täiendavad lisauuringud igapäevase enesetunde ja meeleolu muutuste hindamiseks, samuti une ja liikumisaktiivsuse objektiivne hindamine aktiivsusmonitoridega.
„Uuringu üks olulisemaid eesmärke on muuta täpsemaks vaimse tervise uurimise meetodeid ja kujundada võimalikult usaldusväärseid andmeid tagav süsteem vaimse tervise järjepidevaks monitoorimiseks ka tulevikus,“ selgitas uuringut juhtiv TAI vanemteadur Kenn Konstabel. „Uuringu väärtuseks on ka ajaline perspektiiv: kolme lainet võrreldes saame hinnata muutusi aasta jooksul, mis on tingitud nii koroonaviiruse ja sellega seotud piirangute mõjust kui ka näiteks aastaajast.”
Uuringust saadav teave aitab paremini planeerida vaimse tervise poliitikat ning on vajalik vaimse tervise spetsialistidele, et probleeme kiiremini ära tunda ja nende ennetamiseks nõu anda.