Algas arutelu uue nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse üle

Ministeerium ootab nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) väljatöötamiskavatsusele kommentaare kuni 3. juulini. Muudatused puudutavad muu hulgas riigiasutuste, hooldekodude, perearstikeskuste jt tervishoiuasutuste töökorraldust, samuti tööandjate rolli nakkuste ärahoidmisel.

„COVID-19 kriis näitas väga valusalt, kui haavatav meie süsteem on olukorras, kus haigus levib kiiresti, aga reeglid on ebaselged. Maailma tervishoiueksperdid on ühel meelel, et järgmine pandeemia tuleb – me lihtsalt ei tea, millal. Just sellepärast teeme nüüd kodutöö ära ja valmistume, võttes arvesse COVID-19 aegseid õppetunde,“ ütles sotsiaalminister Karmen Joller.

Praegu kehtiv NETS võeti vastu juba 2003. aastal ning ei arvesta uute ohtude ja rahvusvaheliste kohustustega. COVID-19 pandeemia tõi esile olukorrad, kus seadus ei andnud piisavalt õigusselget raamistikku. Näiteks puudusid selged alused, kuidas kiiresti uusi vaktsiine hankida, kes ja mis tingimustel tohib inimesi vaktsineerida epideemia ajal või millised on riigipiiril asutuste rollid nakkushaiguste kahtlusega reisijate käsitlemiseks. Puudulik oli ka ametkondade rollijaotus ning põhjustas kriitilistel hetkedel viivitusi ja vastukäivaid otsuseid. Näiteks ei olnud selge, kes otsustab koolide sulgemise või kaugõppele ülemineku, mis tekitas segadust nii vanemates kui ka omavalitsustes.

Kavandatava seaduseuuendamise tulemusel saavad hooldekodud, perearstikeskused ja teised tervishoiuasutused selged reeglid selle kohta, kuidas nakkusi ennetada – alates isikukaitsevahendite kasutamisest kuni külastuspiiranguteni haiguspuhangu ajal. Praegu on hooldekodudes nakkustõrje korraldus sageli ebaühtlane – ei pruugi olla selge, kui tihti tuleb töötajaid testida või millal tuleks kasutada kaitsemaske. Samuti peab näiteks tuberkuloosikahtlusega patsiendi puhul personal teadma, kas patsient tuleb viia eraldi tuppa, millist kaitseriietust kasutada ja kuidas tagada teiste patsientide kaitse.

Muudatused puudutavad ka tööandjaid ja vaktsineerimiskorraldust. Seadus annab selged juhised, millal on töökohas vajalik nakkustõend. Samuti muutub lihtsamaks kooliõdede ja teiste tervishoiutöötajate kaasamine vaktsineerimisse, mis võimaldab kiiremini reageerida ja haiguspuhanguid tõhusamalt piirata.

Lisaks määratletakse täpsemalt õiguslikud alused, kuidas jaguneb vastutus riigiasutuste vahel – kes kogub andmed, kes teeb otsused, kes annab korraldused, kes rahastab ja kes neid ellu viib.

Tegemist on väljatöötamiskavatsusega, mitte veel lõpliku seaduseelnõuga. Minister Jolleri sõnul on nüüd aeg arutada ja otsida parimat lahendust koos huvigruppidega, keda seadus mõjutab. „Hea seadus sünnib koostöös. Me tahame, et tulevikus oleks vaktsineerimine paremini korraldatud, järelevalve nutikam ja reageerimine nakkuspuhangutele kiirem – aga me teeme seda läbipaistvalt ja kaasavalt,“ kinnitas ta.

Väljatöötamiskavatsuse põhjal toimub lähikuudel mitmekihiline arutelu, kuhu on kaasatud üle 30 huvirühma – alates tervishoiutöötajate erialaseltsidest ja koolide esindajatest kuni tööandjate ja patsientideni. Tagasiside põhjal otsustatakse, millised regulatiivsed muudatused jõuavad eelnõusse ja millised lahendused vajavad täiendavat analüüsi.