Alates eilsest on Järvamaa Haigla uusima korpuse uksed kiirelt abi vajavatele patsientidele avatud

Haigla peaarst Külvar Mand tutvustas avakõnes Paides arstiabi osutamise ajalugu, mis ulatub sajanditetagusesse aega. 1265. aastal ehitasid Eestis viimaks võimule pääsenud sakslased nimelt Paidesse künka otsa ordu lossi, mille ümber tekkis alev ja 1291. aastal saadi Wittensteini (alamsaksa keeles "valge kivi") nime all linnaõigused. Lossis oli kirik ja lossihaigla. Järgmisena mäletatakse üht linnahaiglat 19. sajandi keskel, mis asus aadressil Pikk tänav 34, ning pärast kolimist 1873. aastal sai uueks asukohaks Väike-Aia tänav 28. Seal töötas linnahaigla kuni 1940. aastani.

1938. aastal oli Paides juba kaks haiglat: Paide Linnahaigla ja Järva Maahaigla. Järva Maahaiglas, mis asus aadressil Pärnu tänav 12, olid kirurgia-, sünnitus-, sise-, nakkus-, lasteosakond, hambaravi ja polikliiniline osakond ühes ravikabinettidega. 1944. aastal oli haiglas juba poolsada voodikohta ja 34 töötajat: kõigest kolm arsti ja kuus õde, kümme sanitari ja majanduspersonal. 1950. aastal asutati Järva Maahaigla baasil Paide Rajooni Haigla, mis 14 aastat hiljem, 1964. aastal, nimetati ümber Paide Rajooni Keskhaiglaks.

1990. aastal sai haigla nimeks Järva Maakonnahaigla, taasiseseisvumise järgselt moodustati aga 1992. aastal ühismunitsipaalasutus Järvamaa Haigla. AS Järvamaa Haigla ametlik asutamiskuupäev on 13.06.1997, kuid kvaliteetse arstiabi kättesaadavus Kesk-Eestis põhineb sajandite vältel edasi kantud väärtustel, teadmistel ja oskustel. Tänu paljude kohalike ja ka kaugemalt tulnud inimeste visale koostööle saab piirkonna kaasaegseima korpusega haigla nüüdsest pakkuda veelgi kvaliteetsemat erakorralist meditsiinilist abi. Samuti annavad uued ruumid võimaluse abistada ühel ajal senisest rohkem patsiente.