Ajakiri Eesti Arst: ülevaade 50 esimesest näo siirdamisest maailmas
Ülevaateartiklis*, mida ajakirjas Eesti Arst refereerib Põhja-Eesti Regionaalhaigla kirurgiakliiniku näo- ja lõualuude-kirurgia teise aasta arst-resident Taur Lillestik, võrreldi 50 esimest maailmas toimunud näo siirdamist ja hinnati siirikute ning patsientide viie ja kümne aasta elulemust.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Uudis ilmus ajakirja Eesti Arst 2024. aasta novembrinumbris. Ajakirja tellimisinfo leiad siit.
Esimene näo siirdamine toimus aastal 2005 Prantsusmaal ja pärast seda on neid toimunud kehaksateistkümnes eri keskuses. Kõige rohkem on siirdamisi toimunud Euroopas ja Põhja-Ameerikas ning 81% siirdamistest on tehtud meespatsientidele.
Siirdamise olulisemad põhjused on traumad, põletused ja näopiirkonna kasvajad. Võimalik on siirata nägu osaliselt või tervikuna ning haarata vaid pehmeid kudesid või teha seda koos luuliste struktuuridega.
Artiklist* selgus, et siirikute viie aasta elulemus on olnud 96% ja patsientide elulemus 85% ning kümne aasta tulemused olid vastavalt 83% ja 74%. Põhilised äratõukereaktsioonide põhjused olid infektsioonid, kroonilised ja humoraalsed äratõukereaktsioonid, kasvajad, suitsiidid.
Kümne aasta jooksul oli vaja äratõukereaktsioonide tõttu eemaldada kuus siirikut, neli patsienti neist said endale uue siiriku. Kuigi andmeid pikemaajaliste tulemuste kohta on veel vähe, võib väita, et näo siirdamise kümne aasta tulemused on lootustandvad.
REFEREERITUD:
* Homsy P, Huelsboemer L, Barret JP, et al. An Update on the Survival of the First 50 Face Transplants Worldwi-de. JAMA Surg. Published online September 18, 2024. doi:10.1001/jamasurg.2024.3748.
Ette kantud Põhja-Eesti Regionaalhaigla kirurgiakliiniku Journal Club’is 22. oktoobril 2024.
