Ahti Varblane: uus sõja- ja katastroofimeditsiinikeskus parandab riigi meditsiiniõppe taset ja suurendab turvalisust

“Kaitseväe põhieesmärk on valmistuda sõjaliseks olukorraks, kuid raske traumahaige käsitlemise ja suurõnnetuse või hulgikannatanutega olukorra lahendamise oskust saavad meedikud rakendada ka tsiviilkriisides, ja selle väljaõppe parandamine loob meile igapäevast turvalisust juurde,” selgitas Varblane ja lisas: “Tänu sellele päästetakse võib-olla ka mõni tavaline traumahaige paremini. Kaitsevägi küll ehitab uue keskuse, aga tegelikult panustatakse seal laiemalt Eesti meditsiini väljaõppesse.”

Varblase sõnul hakati sõjameditsiini simulatsioonikeskuse rajamist planeerima juba aastal 2008. Eesmärgiks oli luua koht, mis võimaldaks teha võimalikult reaalsusele lähedast sõjakannatanute abistamise simulatsiooni alates lahinguväljast kuni välihaigla või haiglatasemeni välja. “Eestis ei ole õnneks rasket traumat väga palju ja lootus, et meedikud õpivad igapäevaselt praktiseerides traumahaige käsitluse selgeks, ei ole väga reaalne. Meil on ju ka reservmeedikute hulgas neid, kes ei ole igapäevaselt seotud erakorralise meditsiiniga. Samuti on vajalik üliõpilasel teha võimalikult palju simulatsiooniharjutusi enne, kui nad päris haige juurde lähevad.”

Üks põhiülesandeid on seega uues keskuses raske trauma käsitlemise õpetamine ja lisaks ka sõjameditsiini õpe laiemalt. “Sõja- ja tsiviilmeditsiini põhivahe on see, et sõjas on kannatanuid palju ja abi tuleb anda ebastabiilsetes tingimustes. Suure hulga kannatanute korral muutub eriti tähtsaks selle süsteemi operatiivne juhtimine. Teeme ka seetõttu juhtimisõpet, mille käigus saab harjutada meeskonna ja haigla juhtimist masskannatanutega kriisisituatsioonis.”

Varblase sõnul saab kõike seda õppida ka välitingimustes, mida on suurte õppuste ajal ka tehtud, kuid see on hästi töömahukas ja kallis. Erinevaid situatsioone peaks saama korrata ja abi andmist mõõta, mida on aga välitingimustes väga raske organiseerida. “Kõik need argumendid olid aluseks, kui hakati simulatsioonikeskust planeerima. Hiljem liitus juba vajadus leida uued pinnad ka kaitseväe teistele meditsiiniüksustele, millest mitmed asuvad rendipindadel. Näiteks Seli Tervisekeskus asub vanas mõisas, mis on küll väga ilus, aga ei ole kaasaegselt taastusraviks jätkusuutlik.”

Uuest keskusest saab keskne meditsiiniüksus, kus toimub nii sõjameditsiini väljaõpe kui ka tervishoiuteenuste tagamine. Praegu õpetakse sõjameditsiini Tartus asuvates ajutistes konteinerites, kus on tavalised klassiruumid. Uues keskuses lisandub spetsiaalne simulatsioonitaristu. Tartusse liiguvad ka kõik tervishoiuteenuste tagamisega seotud Tallinna üksused, kus on tervisekeskus, ambulatoorne esmatasand kui ka eriarstiabi ambulatoorsel tasandil. Samuti ka keskapteek, mis tegeleb varustuse hankimise, hoidmise ja uuendamisega, ning Selis asuv taastusravi osakond.

Simulatsioonihall on nagu teatrilava

Varblane ütles, et keskuse väljaõpperuumide kõige suurem osa, 600 m2 suurune simulatsioonihall on nagu teatrilava, kus on olemas teatud valgustuse, heli ja muude sõjatingimuste loomise võimalused.

“Mida mängima hakkad, sõltub stsenaariumist. Võib harjutada esmatasandit, nii-öelda taktikalise abi faasi, kus on müra, pimedus ja suits, põrandal liiv ja muud takistused. Võib sellesse samasse stuudiosse tuua ka välihaigla, kus harjutada meeskondade vahelist koostööd ja suure hulga kannatanute käsitlemist. Seni oleme teinud sellist haiglaõpet suurõppusel Tervex Kevadtormi raames, kui simuleeritud kannatanud viiakse pärishaiglatesse,” rääkis Varblane.

Haiglates saab aga õppust korraldada vaid mõned tunnid, see on keeruline ja tülikas, sest samal ajal peab jätkuma erakorralise abi andmine patsientidele. Nüüd saab erakorralise meditsiini osakonna ehitada stuudiosse, kus on võimalik haigla meeskonda treenida mitme päeva jooksul ja selle abil suurendada meeskondade eelnevat treeningu mahtu ning haiglas tehtavad õppused jäävad nö viimseks proovikiviks enne pärisolukorda.

Simulatsioonikeskus keskus võimaldab rahvusvahelist koostööd

Varblane märkis, et sellist stuudiot praegu Eestis pole ja uued tingimused oleksid midagi täiesti erakordset. Ka tavaklassid saavad tänapäevase sisustuse, kus on võimalik samuti viia läbi väiksemaid simulatsioone. “Tähtis on veel see, et suur osa kaitsemeditsiini inimressurssi koondub ühte kohta. See peaks tekitama sünergia, kus väljaõpe, tervishoiuteenus ja varustuse hankimine saavad üksteist toetada, ja tekib hea kumulatiivne efekt. See oleks meie õpetajatele, instruktoritele, kes seda väljaõpet läbi viivad ju täna väga kasinates tingimustes, väga suur samm edasi. Nad saaksid oma oskusi paremini edasi anda.”

Sarnane stuudio on praegu vähestes riikides, Euroopas peale Suurbritannia veel tagasihoidlikumas vormis Poolas ja Soomes. Eesti oma aga tuleb viimastest kaasaegsem ja võimalusterohkem. “Seoses sellega vaatame ka rahvusvahelise koostöö suurenemise poole. Tahaks loota, et teiste kogemust tuleb rohkem meile ja samas saame pakkuda teistele selliseid treeninguvõimalusi. Laiaulatuslikus kriisis on väga oluline, et oleme oma naaberriikidega enne koos harjutanud,” rääkis Ahti Varblane.

Riigi kaitseinvesteeringute keskus kuulutas juulis välja sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse projekteerimis- ja ehitushanke, keskus peaks valmima 2025. aastal. „Kahjuks peab ütlema, et komistuskive võib ikka tulla. 2022. aasta kevadel käivitus samuti hange, aga pakkumised ületasid meie planeeritud rahasumma. Tahaks loota, et täna on saavutatud ehitusturul teatud stabiilsus, hinnad äkki osaliselt alla tulnud ja see hange õnnestub.”

Kogu hoone tuleb umbes 8000 ruutmeetri suurune, millest väljaõppepinda on umbes 1500-2000 ruutmeetrit.