Agris Peedu: regionaalhaigla on valmis kohe tööle võtma 200 õde

Visioonipäeva avakõnes rõhutas Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimees Ülle Ernits, et Eesti majandus ja tööjõuturg vajavad rahvusvahelisi talente ja me peame muutuma taas avatuks ja atraktiivseks riigiks.

„Me ei saa loota, et majandus hakkab ise kasvama ja vajalikud töökäed iseenesest välja ilmuvad. Eesti demograafiline pilt kõneleb vastupidist. Peame olema avatud inimestele, ideedele, teadmistele, tarkusele ja rahvusvahelisele koostööle. Peame olema avatud talentidele, kes soovivad Eestis õppida ja elada ning Eesti arengu heaks tööd teha. See saab muutuda siis, kui me tegutseme eesmärgipäraselt, teadlikult ja targalt,“ sõnas Ernits.

„Eesti haridussüsteemi kõige tugevam omadus on see, et ükski kõrgkool ei ole ummiktee ja iga kraadiga on võimalik edasi õppida. Eesti majanduse käekäik on aga niru ja ees on ootamas see, mida olen nimetanud kadunud kümnendiks. Seda olulisem on, et meie koolilõpetajad oleksid innovaatilised ja mõtleksid parimate tehnoloogiate peale, neil peab olema väga palju nutti,“ ütles president Kersti Kaljulaid avasõnas.

Kaljulaid tõstis oma kõnes esile, et kõrgkoolid on Eestile kasulikuks immigratsioonipumbaks, sest isegi majanduslanguses on meil töökäsi puudu. „Ma ei kõhkleks Eestis magistrikraadi saanud inimestele andmast alalist elamisluba, sest meie heades kõrgkoolides hea hariduse saanud talendid ei peaks minema teiste riikide SKP-d kasvatama,“ märkis Kaljulaid.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas rõhutas oma sõnavõtus, et ükski süsteem maailmas ei toimi isolatsioonis, nii toimib ka kõrgharidus rahvusvahelisel turul koos globaalse nõudluse ja pakkumisega.

„Õpiränne on Eesti julgeoleku garantii. Maailmale avatus tagab ka riikliku kestmise, sest kui sind pole globaalsel talenditurul, siis pole sind olemas. Koos inimestega rändavad ideed ja teadmised, globaalse talendiralli taga on vajadus teadmiste järele. Just talendiränne teeb Eesti tuntuks, teeb meid suureks,“ sõnas Kallas.

„Eesti kõrgkoolide valik ei ole selles, kas olla välistalentidele avatud või suletud. Valik on selles, kas meil on maailmatasemel kõrgharidus või mitte. Ilma välistalentide ja maailma teadmistega, pole siin head haridust ka eestlastele. Küsimus pole mitte selles, kas peame Eestisse välistalente meelitama, vaid kuidas me peaksime seda tegema. Seepärast sõnastame Eesti talendipoliitika alused, keda ja kuidas edaspidi Eestisse meelitame,“ sõnas haridus- ja teadusminister.

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preeden tõi oma ettekandes välja, et järgmise kümne aasta prognoositud tööjõuvajadus on suurem kui tööturule sisenev põlvkond ära katta suudab ning seejuures on kõige suurem puudus just kõrgharidusega tippspetsialistidest.

„Välistudengite vastuvõtt on langenud kõigis Eestis õpetatavates õppevaldkondades. Kõrgkoolidena kulutame palju ressurssi ja ka avalikku raha, et end välisriikides turundada, korraldada vastuvõtud ja läbi viia värbamisvestlused. Ja siis selgub, et kolmekümnest väljavalitust saab viisa kõigest kolm, nagu juhtus Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor. Peame mõistma, et see on kõrgkoolide ressursi raiskamine. Kõrghariduspoliitikat ja rändepoliitikat tuleb läbipaistvalt juhtida ja kokkulepped osapoolte vastutuse ning tegevuse suundumustuste kohta sõlmida,“ rõhutas rektor Preeden.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimehe Agris Peedu sõnul on puuduv tööjõud põletavaks probleemiks ka tervishoius ning regionaalhaigla on valmis kohe tööle võtma 200 õde.

„Peame vaatama vähemalt kümme aastat ettepoole, demograafiline olukord tähendab tervishoiu jaoks väga suurt probleemi ja täna sellega ei tegeleta. Tervishoiukõrgkoolid, haiglad ja kliinikud tahaksid rohkem õpetada ja koolitada, aga tervishoius ei saa üle ega ümber eesti keele oskusest, mistõttu rahvusvahelisi talente on täna vähe. Tööandjad on seda meelt, et võiksime kaasata välistalente ning neid Eesti rakenduskõrgkoolides koolitada ja meditsiiniasutustes neile praktikat pakkuda, aga praegu oleme välistalentide teemaga lapsekingades,“ rääkis Peedu.

Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Egert Belitšev rõhutas, et PPA ei soovi olla Eesti majanduse pidur ning soovitas välismaalaste seaduse kiiresti ümber teha.

„Välismaalaste seadus ei ole mõistlik ja tuleb kiiresti ümber teha. Rändekvoodi alusel võtame justkui vastu 1300 inimest aastas, kuid sellel kvoodil on 28 erandit ning nende erandite alusel saabus 24 000 inimest. PPA ei soovi olla Eesti majanduse ja õpirände pidur, ka meie tööd teeks lihtsamaks, kui seadus oleks parem,“ rääkis Belitšev.

Rääkides palju küsimusi tekitavast riskiriikide nimekirjast, selgitas Belitšev, et üldiselt on loogilised põhjused, miks üks või teine riik sellesse nimekirja satub.

„Olen nõus, et Eesti peab läbi mõtlema, milliseid talente, kui palju ja millistest riikidest meil vaja on, see vajab ühiskondlikku kokkulepet. PPA on valmis kõrgkoolidega koostööd tegema, võiksime kasvõi koos Indiasse ühismissiooni teha, et seal neid talente valida. Haridus on üks parimaid integratsioonivahendeid, aga peame pingutama, et ränne oleks turvaline ja kõrgkoolide juurde ei tekiks isoleeritud rahvusrühmasid, kes Eesti ühiskonda ei sulandu,“ lisas peadirektor.

Sisekaitseakadeemia julgeoleku instituudi juhataja Erkki Koort tõi esile, et iga riski on võimalik maandada, kui tunnistame, et riskid on olemas ja oleme valmis nendega tegelema.

„Vaadates Eesti rahvastikupüramiidi on meil suur probleem, nelja-viie aasta pärast langeb keskkoolilõpetajate arv drastiliselt. Ukraina põgenikud on tööjõupuudust leevendanud, aga see on ajutine – peame olema valmis, et nad lähevad tagasi koju. Oleme jõudnud punkti, kus ei ole valikut. Kontrollitud ja mõistlikus ulatuses ränne on Eestile väga kasulik, kui riske teame ja maandame,“ rääkis Sisekaitseakadeemia julgeoleku instituudi juhataja Erkki Koort.

Eesti Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu poolt jäid kõlama kolm ettepanekut:

• Rakenduskõrgharidus on tööturul hinnatud ja hädavajalik, valmistades ette spetsialiste, kes kohe tööjõuna rakenduvad ning majandusse panustada saavad. Vajalik on kasvatada rakenduskõrghariduse osakaalu ja rahvusvahelisele õppijale suunatud kõrghariduse pakkumist.
• Vaja on kokku leppida ja koostada Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegia. Globaalses talendirallis osalemine on Eesti jaoks vältimatu – me vajame rahvusvahelisi talente, õppureid, teadlasi.Selle juures on oluline kindlaks määrata sihtriigid, kust talente ja õppijaid tuua, ning välja töötada riiklik talendipoliitika.
• Ühtlustada kõrghariduspoliitika ja rändepoliitika eesmärgid, et viisapoliitika toetaks rohkem kõrgkoolide värbamispüüdlusi. Õpiränne on üks ohutumaid viise tuua välistudengeid ja tuleviku eksperttööjõdu Eestisse ning võimaldab neil sulanduda paremini Eesti ühiskonda. Õpirände soodustamine on majanduslikult Eestile kasulik.

Rakenduskõrgkoolid on valmis olema heaks partneriks tulevikulahenduste kujundamisel ja ootavad suuremat usaldust erinevate riiklike institutsioonide poolt. „Meil on olemas vajalikud arengukavad ja raportid sh OSKA raportid, mis annavad ülevaate, mida ühiskond tulevikus vajab. Me teame oma probleeme ja lahendusi. Nüüd on aeg hakata tegema otsuseid ja neid ka ellu viima, “ sõnas Ülle Ernits lõpetuseks.