Agris Peedu: Regionaalhaigla finantsseis on hea ja investeeringud jätkuvad

Tallinna linnapea on väljendanud, et Regionaalhaigla finantsseis on kaunis keeruline ning juhul kui Regionaalhaiglaga moodustatakse Tallinna ühendhaigla, siis "Tallinna linnal peab olema veendumus, et piltlikult öeldes meie (Tallinna linna haiglate) hea finantsseisuga ei maksta tagasi Põhja-Eesti Regionaalhaigla varem võetud laenusid". Eeltooduga ei saa kuidagi nõustuda ning väljaütlemised on kummastavad, leiab Regionaalhaigla juht Agris Peedu. Ta kinnitab, et Regionaalhaigla finantsseis on jätkusuutlik. 2024. aasta majandusaasta aruanne on avaldatud ning leitav ka veebist.

Agris Peedu, Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimees:

Regionaalhaigla on aastaid investeerinud suurehitustesse ning jätkab ka lähiaastatel investeeringuid. Sellest johtuvalt on meil tõepoolest laenukohustused. Selleks, et alates 2009. aastast teha suurinvesteeringuid, on need olnud ilmselgelt asjakohased.

Regionaalhaigla avas 2009. aastal uue X-korpuse, kus paiknevad näiteks EMO, operatsioonikeskus ja radioloogiakeskus. 2016. aastal avati uus C-korpus, kus on päevakirurgia, kardioloogiakeskus, laboratoorium, polikliinik ja haiglaköök. Aastal 2023 avasime Y-korpuse, kus asub vähiravikeskus, palatiosakonnad ja patoloogia. Need on kümnetesse miljonitesse ulatuvad investeeringud. Näiteks viimane, Y-korpus, maksis 53 miljonit eurot. Regionaalhaigla ongi töö- ja ravikeskkonda oluliselt uuendanud ravikorpuste kaupa, mitte vaid osakondasid lihtsalt remontides. Kahtlen, kas linnapeal on tuua selliseid näiteid linnahaiglatest. Linnapea väljaütlemine, et linnahaiglate hea finantsseis on seetõttu, et viimastel aastatel on edasi lükatud investeeringud, on õige vaid osaliselt. Investeeringuid ei ole edasi lükatud mitte viimastel aastatel, vaid lausa enam kui viimasel kümnendil.

Regionaalhaigla ei oota rahalaeva riigilt. Hiljuti avaldasime riigihanke meie uus psühhiaatriakliiniku ehitamiseks. Nii nagu kõikide haiglate rahastuses, on ka meil iga ravijuhu hinnakirjas investeeringukomponent ning just seda kasutades maksame nii investeeringute eest kui ka nende ehitamiseks võetud laenude tagasimakseteks.

Seega Regionaalhaigla mureks on Tallinna ühendhaigla moodustamisel hoopiski see, et linnahaiglatel on üüratu investeerimisvajaduse võlg ning ühendhaiglas võivad Mustamäe meditsiinilinnaku investeerimisvajadused jääda tahaplaanile, olgu siis seepärast, et ehitatakse Lasnamäe meditsiinilinnakut või renoveeritakse linnahaiglate seniseid korpuseid.

Regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli Kiinikum on aastaid mõlemad investeerinud taristusse, teinud suurrenoveerimisi ja ehitanud uusi haiglakorpuseid, parandades ravikeskkonda patsientide ja töötajate jaoks. Käies neis kahes Eesti tipphaiglas on need arengud silmnähtavad.