Agris Peedu: haiglavõrgu arengusuundades pole piisavalt ambitsiooni
On kiiduväärt, et valitsus kiitis hiljuti heaks haiglavõrgu arengusuunad aastani 2040, sest kehtivat visioonidokumenti polnud meil juba aastaid, aga nendes arengusuundades ei ole piisavalt ambitsiooni, kirjutab Agris Peedu.
Avaldatud
Viimati uuendatud
"Eesti tervishoid vajab reforme. On kiiduväärt, et valitsus kiitis hiljuti heaks haiglavõrgu arengusuunad aastani 2040, sest kehtivat visioonidokumenti polnud meil juba aastaid. Samal ajal ei ole nendes arengusuundades piisavalt ambitsiooni," kirjutab Agris Peedu ERRis ilmunud arvamusloos. "Olen jätkuvalt veendunud, et Tallinna haiglavõrk vajab muutmist ning idee teha pealinnas asuva nelja haigla pinnalt ühendhaigla on aja- ja asjakohane. Puudu on aga vaade, mis juhtub Eestis laiemalt. Tervishoiu arengu küsimus ei ole haiglahoonetes ja nende sulgemistes, vaid fookuses peaks olema see, milliseid raviteenuseid kus pakutakse."
"Kui raha ja personaliga priisata ei saa, siis tuleb erilist tähelepanu pöörata sellele, kuidas vajaliku arstiabi saaks elanikele tagada kõige mõistlikumal viisil," jätkas ta. "Kodulähedase ravi soov on inimlikult mõistetav, kuid ka siin peame vaatama otsa riigi rahalisele võimekusele, meie tervishoiutöötajate hulgale, raviteenuse kulutõhususele ning ka ravikvaliteedile. Kodulähedane peab esmajärjekorras olema esmatasandi arstiabi. Kodulähedaselt peab loomulikult pakkuma ka teatud eriarstiabiteenuseid, olgu nendeks järelravi, geriaatriline ravi ehk krooniliste haigustega eakate patsientide ravi ja palliatiivravi ehk valuravi. Kindlasti peab kohalikul tasandil olema tagatud EMO-teenus. Ka vähipatsientide kodulähedane keemiaravi on põhjendatud, kui see toimub kokkulepitud ulatuses ja suuremate vähikeskuste järelevalve all."
"Mida enam on erialad tehnoloogia- ja oskusteabemahukad ja mida spetsiifilisemaks lähevad ravivajadused, seda kitsamaks peaks minema ka raviteenuste pakkujate arv, kuni selleni, et mingit ravi pakub Eestis vaid üks haigla," kirjutab Peedu. "Haiglavõrgu arengusuunad oleksid just raviteenuste tsentraliseerimise osa pidanud olema selgesõnalisemad, andes sellega olulise ja konkreetse suunise õigusruumi muutmiseks haiglatele kehtestatud nõuete osas. Juba praegu on nii mõnigi erakliinik suurema tervisekassa rahastusega kui mõni riigile või kohalikule omavalitsusele kuuluv üldhaigla. Samal ajal ei nähtu eelviidatud arengusuundadest, mis eesmärke riik seab piiratud tervishoiurahastuse tingimustes erameditsiinile."
Täispikka arvamuslugu saab lugeda ERRist.