Abilinnapea Tallinna Haigla ehituse rahastamisest: poliitilisel tasandil on olukord frustreeriv

"Kui linnapea ja peaminister kohtusid umbes kuu aega tagasi, siis oli kokkulepe, et 20. veebruariks viiakse vastav paber valitsuskabinetti. Saime eelmisel nädalal teada, et valitsus seda veel arutada ei soovi, vaid soovib seda teha aprillis, siis kui on nii-öelda detailsemalt finantsanalüütika valmis," rääkis Kase.

Kui aprilliks riigi poolt selget otsust ei sünni, siis liigub linnavalitsus edasi ainult Tallinna haiglate ühendamisega.

"Eelmisel kuul Tallinna linnavalitsuse kabinet, viisime sinna kaks stsenaariumit, üks oli riigi ja linna haiglate liitmine ja juhul, kui sellest asja ei saa, et siis Tallinna haiglate konsolideerimine, et vastavate nii-öelda analüüsidega me hindame hetkel enda haigla finantsseisu. Juhul kui aprillis selgub, et riigiga ikkagi kokkuleppeni jõua, siis ma saaksime juba aprilli- ja maikuus vastavad otsused ette valmistada, liikuda nendega edasi," selgitas abilinnapea.

Ühendatud Tallinna haiglal on plaanis kaks linnakut Mustamäel ja Lasnamäel. Lasnamäele peab aga linnaku alles ehitama ning selle maksumus on hinnanguliselt 850 miljonit eurot.

Kase hinnangul, kui kõik laabub, algab ehitus 2030. aastal. "Projekteerimishange selle tulemused tulevad käesoleva aasta maikuus, realistlikult saaks ehitushankesse minna 2028. aastal. Sealt hakkavad tekkima siis reaalsed rahalised kulud ja kopp võib maasse minna aastal 2030. Aga me ei saa seda teha, kui meil pole riigipoolselt finantsgarantiid ja see ongi see riigiga läbirääkimiste suurim nii-öelda kitsas või valukoht, et milline on poliitiline valmisolek sellele rahastus tagada," kommenteeris Karl-Sander Kase olukrda.

Ta nentis, et kui Tallinna ja riigi ühises töögrupis on koostöö hea, siis poliitilisel tasandil on olukord frustreeriv.