AASTALÕPU INTERVJUU | Pille Banhard: Ukrainast tulnud sõjapõgenike lisandumisega kasvab surve tervishoiusüsteemile

Pille Banhard ütles intervjuus Med24-le, et sellel aastal on tervishoiuteenuseid saanud 24 000 sõjapõgenikku ja sellele on kulunud 8,6 miljonit eurot, kuid järgmisel aastal numbrid ilmselt mitmekordistuvad. Suurimaks väljakutseks on sõjapõgenikele meie tervishoiusüsteemi selgitamine ning lahenduse leidmine perearsti nimistutesse saamisel.

Kui paljudel Ukraina sõjapõgenikel on praegu ravikindlustus ja millist ravi on nad kõige rohkem saanud?

Detsembri alguse seisuga oli Eestis ajutise kaitse saanud 40 814 sõjapõgenikust ravikindlustus umbes 81% ehk 33 170 isikul (pikemalt siiajäämise on deklareerinud ligi 64 000 sõjapõgenikku).

Kindlustatud sõjapõgenikest umbes 64% on naissoost ja 36% meessoost. Lapsed (0- kuni 18-aastased) moodustasid kindlustatud sõjapõgenikest pea poole (45,4%) ehk kindlustatud on kokku 15 074 last.

Teame, et lapsi on sõjapõgenikena riiki jõudnud umbes 16 000 ehk päris paljud lapsed ei ole vormistatud ajutise kaitse saajatena ning seetõttu puudub neil ka kindlustus. Siinkohal on riigi poolt oluline teha teavitustööd siia jõudnud lapsevanemate suunal, et ka need lapsed saaksid ajutise kaitse.

Tervishoiuteenuseid on kasutanud umbes 24 000 isikut ja rahalisi vahendeid on selleks kulunud ligi 8,6 miljonit eurot. Sellest 3,2 miljonit eurot on suunatud 11 300 isiku üldisele tervisekontrollile.

Peamiselt on inimesed kasutanud perearstiabi teenust, kuid arvestatava hulgana on kasutatud ka erinevaid eriarstiabi teenuseid. Järgneb laste hambahaiguste ennetus ja ravi ning näiteks ka günekoloogia.

Perearstide nimistutes on 5. detsembri seisuga 11 594 isikut 536 nimistus. Kõige rohkem on ühes nimistus 763 Ukraina sõjapõgenikku ning 52 nimistus on 1 Ukraina sõjapõgenik.

Soodusravimeid on ostnud 11 072 isikut (42 605 retsepti) ning Tervisekassa kulu on olnud umbes 654 000 eurot. Samal ajal on nende ravimite eest inimesed ise tasunud u 304 000 eurot (retseptiravimite omaosalus ning ravikindlustamata isikud peavad retseptid välja ostma täishinnaga).

Ukraina põgenike seas on vaktsineerimisi tehtud kokku 1662 korral. Hinnates Ukraina epidemioloogilist tausta olime koostöös Terviseametiga valmis suuremaks nakkushaiguste levikuks.

Kes ikkagi saavad ravikindlustuse?

Alates 9. märtsist 2022 jõustus Vabariigi valitsuse korraldus, millega saavad sõja eest Eestisse tulnud Ukraina kodanikud ja nende pereliikmed taotleda ajutist kaitset. Elamisloa ja Eesti isikukoodi saanud Ukraina põgenikud ei ole automaatselt Eestis ravikindlustatud, vaid elamisloa saamise järgselt saavad nad seda taotleda Eesti inimestega võrdsetel alustel. Ainsana saavad ravikindlustuse automaatselt ajutise kaitse saanud lapsed (kuni 18 aastased).

Ravikindlustusele on õigus näiteks ka üle ühe kuu kehtiva töölepingu alusel töötaval inimesel või töötukassas arvele võetud töötul.

Kindlustatutega on võrdsustatud lapsed, rasedad, ülalpeetavad abikaasad, osalise ja puuduva töövõimega inimesed, pensionärid, usulise ühenduse liige, õpilased, üliõpilased. Kui ajutise kaitse saanud inimene saab ravikindlustuse, on tal õigus saada ka plaanilist üld- ja eriarstiabi samadel tingimustel kohalike ravikindlustatud inimestega.

Millised raskused ilmnesid algul Ukraina põgenikele terviseabi andmisel?

Ukraina põgenikekriis on tekitanud lühikese ajaga väga suurt täiendavat koormust Eesti tervishoiusüsteemile. Kõikidele siia tulnud sõjapõgenikele on tagatud vältimatu abi ning lisaks üldised tervisekontrollid. Esimestel kuudel olid rakendatud ka vastuvõtupunktide juures kiirabimeeskonnad, kes osutasid esmast abi ning vaatasid üle siiajõudnute tervisliku seisundi.

Riik on taganud tervishoiutöötaja kohaloleku nendes majutuskeskustes, kuhu saabus vähemalt 100 sõjapõgenikku. Lisaks loodi erilahendused näiteks Tallinki laevale Isabelle, mida kasutati Eestisse saabuvate Ukraina põgenike ajutiseks majutamiseks. Täna on üldarsti teenus Tallinnas tagatud ka mitme Tervisekassa erapartneri poolt.

Kõige suurem väljakutse oli sõjapõgenikele info jagamine, erapartnerite kaasamine ja ka kiires korras elutähtsate ravimite tagamine (ravikindlustamata isikud pidid ravimite eest maksma ise). Nende probleemidega tegelemisel olid suureks abiks KOV-id ja vabatahtlikud.

Kas tegemist oli uue kriisiga tervishoius?

Jah, kindlasti oli. Riigi vaates oli ilmselt see kriis suurem sotsiaali- ja julgeoleku poole pealt, aga tervishoidu puudutab see samuti otseselt.

Milline on olukord praegu?

Ukrainast Eestisse saabuvatele sõjapõgenikele on tagatud järgmised teenused:

a) Tervisekontroll Eestisse saabumisel - Eesti võimaldas sõjapõgenikele täiendava ehk üldise tervisekontrolli, mille eesmärk on saada ülevaade sõjapõgeniku terviseseisundist, teha nakkuskontrolli uuringud, vajadusel vaktsineerida, planeerida edasine ravi ning väljastada ravimiretseptid. Tervisekontrolli tulemused sobivad ka töötamiseks vajaliku tervisekontrolli tõendina, samuti kooliminekuks.

b) Vältimatu abi (sh vältimatu hambaravi) - vältimatu abi raske või eluohtliku terviserikke korral on kättesaadav kõigile Eestis viibivatele inimestele, sh sõjapõgenikele või siin transiidil olevatele isikutele. Lisaks vältimatule abile on Ukraina sõjapõgenikele võimaldatud vältimatu hambaravi, COVID-19 testimine ning COVID-19 vaktsineerimine ja rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenused.

c) Tervisenõu saab inglise ja vene keeles perearsti nõuandetelefonilt 1220 (välismaa numbrilt helistades +372 634 6630). Vajadusel suunatakse inimene edasi hädaabi numbrile 112.

d) Apteegid tohivad aktsepteerida ka Ukrainas väljastatud paberretsepti, v.a narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite puhul. Apteekri jaoks peab olema üheselt arusaadav, milline ravim on inimesele määratud.

e) Psühholoogilist tuge saab kriisitoe telefonilt 116 006 (+372 6147 393). Lisaks saab vestelda ka veebis aadressil www.palunabi.ee. Tugi on tagatud eesti, inglise ja vene keeles.

f) Perearstiabi - Perearstikeskused osutavad üldarstiabi kõigile Ukraina sõjapõgenikele. Abi saamiseks ei pea kuuluma perearstinimistusse. Perearstikeskused pakuvad meditsiiniabi vastavalt vajadusele ning suunavad patsiendi vajadusel edasi eriarsti juurde täiendavateks uuringuteks või vajalikeks protseduurideks. Sõjapõgenikele abi pakkuvate perearstikeskuste nimistud on leitavad Tervisekassa kodulehel. https://www.haigekassa.ee/ukrainasojapogenikele

Kuigi tervishoiuteenuste saamiseks ei pea sõjapõgenikud perearsti nimistusse registreeruma, on see arstiga kokkuleppel võimalik.

Millised on praegu peamised probleemid?

Perearstide nimistusse saamine. Perearstide nimistud on juba praegu linnades suured, perearstidel pole ressurssi inimesi juurde võtta ning ka neid teenindada ettenähtud aja jooksul. Siin on lahenduseks olnud erasektori kaasamine (üldarstiabi osutamine nt Tallinnas Isabelle laeva/majutuskeskuse läheduses).

Lisaks on kitsaskohaks Ukraina inimeste arstilembus – meil on suurepärased ja kompetentsed pereõed, kes inimesi nende tervisemuredega teenindavad ning teevad esmase tervisehindamise. Kuid Ukraina kodanik soovib arsti näha pigem kohe ning nende ootused on ka eriarstile pääseda kohe, mitte ooteajaga.

Kas suur täiendav koormus käib meile üle jõu?

Kindlasti on sellel suur mõju süsteemile, kui teenuse tarbijate arv väga lühikese ajaga on kasvanud. Me peame olema valmis selleks, et ravijärjekorrad teatud erialadel kasvavad veelgi (plaaniline ravi ehk see, mida on võimalik edasi lükata).

Mida tuleb veel selles vallas parandada?

Vajalik on pidev kommunikatsioon ning selged sõnumid, et inimesed oskaksid süsteemis orienteeruda.

Murekohaks jääb meditsiinitöötajate ressurss nii Ukraina sõjapõgenike kui ka Eesti inimeste teenuste osutamisel. Siin ei ole kiireid lahendusi, aga peame töötama selle nimel, et inimesed saaksid õigeaegset teenust.

Lisaks peame aitama Ukrainast tulnud meditsiinitöötajatel süsteemi integreeruda ja seeläbi saame tervishoidu ka ressurssi juurde.

Milline on kommunikatsioon praegu?

Sõjapõgenikud saavad vajalikku infot, kui nad läbivad üldise tervisekontrolli. Lisaks veebile on sõjapõgenikel võimalik infot küsida riigiinfo telefonil 1247, perearsti nõuandetelefonil 1220 (välismaa numbrilt helistades +372 634 6630) ning Tervisekassa klienditeeninduse telefonil 669 6630.

Terviseamet on koostanud põgenikele mõeldud tervisealased trükised, mida jagatakse põgenikele üldises vastuvõtupunktides, majutuskohtades ja PPA esindustes.

Väikese lisategevusena oleme koostanud apteekidele informatiivse artikli, mida võiks apteeker teada Ukraina sõjapõgeniku raviteekonnast Eestis. Lisaks on apteekrid (EPAL-i liikmed) saanud kokku pandud info e-posti teel. Artikli link: https://www.med24.ee/ajakirjad/apteeker/aprill-2022/ukraina-s%C3%B5jap%C3%B5genikud-saavad-meditsiinilist-abi-perearstikeskustest?lang=en-gb

Lisaks toimuvad regulaarsed infotunnid ka vabatahtlikele ühendustele, et nad oskaksid inimesi suunata (need ei ole mitte ainult tervishoiusüsteemist, vaid riik teeb neid infotunde ka kõikide teiste vajalike teenuste osas).

Oleme läbi viinud ka otse Ukraina sõjapõgenikele suunatud teavitustunni läbi Facebooki grupi "Ukraina sõbrad Eestis". Selgitasime eesti tervishoiusüsteemi korraldust ning inimesed said küsida küsimusi konkreetselt neid puudutavate teemade osas.

Mida näete peamise ülesandena uuel aastal?

Täna arvestame teadmisega, et järgmisel aastal võib Eestis olla kuni 100 000 Ukraina sõjapõgenikku, kellest ligikaudu 60 000 on saanud ajutise kaitse.

Teenuste osutamise vaates tähendab see süsteemile ikkagi ligi 100 000 täiendavat inimest, sest ka need inimesed, kel ei ole ravikindlustust, saavad Eestis viibides vältimatut abi.

Kindlasti on see suur koormus tervishoiusüsteemile. Hinnanguliselt kulub järgmisel aastal kindlustatud sõjapõgenike ning ka vältimatu abi osutamiseks umbes 60 miljonit eurot.

Suureks murekohaks on hetkel tervishoiutöötajate ressurss ning juba täna näeme, et väga paljude erialade puhul ei piisa enam rahaliste vahendite lisamisest – puudu on teenuseosutajatest.

Peame arvestama, et juba siinolevad Ukraina sõjapõgenikud tarbivad teenust järgmisel aastal sarnaselt meie kindlustatutega ning ilmselt on järgmisel aastal Eestisse jõudvad sõjapõgenikud tervislikult halvemas seisus kui sõja alguskuudel siia jõudnud inimesed. Seda eriti seoses vaimse tervise probleemidega.

Seni on meie hinnangul tervishoiutöötajad saanud põgenike abistamisega väga hästi hakkama ning erinevate raviteenustega on Eestis kokku puutunud ligemale 24 000 põgenikku. COVID-kriis on õpetanud kasutusele võtma kiireid ja paindlikke lahendusi ning põgenikekriisis saime lisaks rakendada ka koostööd erasektoriga. Lisaks oleme koostööd teinud erinevate osapooltega, mis on kokku toonud sotsiaal- ja tervisevaldkonnad.

Detailsema analüüsi sõjapõgenike tervishoiuteenuste kasutamisest teeme koos aastaaruandega.