55-64 aastaste seas hindab oma tervist halvaks iga viies mees ja seitsmes naine Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2024

2024. a kevad-suvel toimunud TKU2024 andmekogumine oli järjekorras 18. küsitluslaine. Kui kaht eelmist uuringut raamistas eelkõige COVID-19 pandeemia, siis seekordse uuringu tulemustes võib aimata Ukraina sõja kaudset mõju.

Terviseseisund, vaime tervis ja arstiabi kasutus

TKU2024 vastanutest 55,5% hindas enda terviseseisundit kas heaks või üsna heaks. Siiski on võrreldes nii 2020. a kui 2022. a uuringuga (vastavalt 57,4% ja 58,5%) hea või üsna hea tervisega vastanuid jäänud veidi vähemaks ning muutust selgitavad eelkõige hea tervisehinnangu osakaalu langus nii 16–24. a vanuserühmas kui naistel.

Enda tervist pidas halvaks või üsna halvaks 9,3% vastanutest ning see osakaal on püsinud 10% piires viimase 10 aasta jooksul. Tähelepanuväärne on ka see, et 55–64 aastaste vanuserühmas hindas iga viies mees ning iga seitsmes naine enda tervist kas halvaks või väga halvaks.

Võrreldes 2022. a uuringuga on veidi suurenenud ka pikaajalise terviseprobleemiga vastajate hulk (48,6% vs. 43,3%). Samas on igapäevategevusi tugevalt piirava terviseprobleemiga 13,0% vastajatest ning see osakaal on püsinud nii meestel kui naistel viimase nelja uuringulaine võrdluses samal tasemel. Terviseseisundiga seonduvalt võis eelnevas kahes uuringulaines näha COVID-19 pandeemia mõju töölt- või koolist puudumise määras. Kui 2022. a uuringus oli viimase 12 kuu jooksul 15 või rohkem päeva töölt või koolist tervise tõttu puudunud 21,9%, siis seekordses uuringus 15,4%. Siiski oli ligi veerand (25,3%) 16–64 a vastajatest puudunud kuni 7 päeva.

Töövõimetuspensioni või töövõimetoetuse saajaid oli 11,0%, kuid vastav osakaal suurenes vanusega: nt 55–64 vanuserühmas sai töövõimetuspensioni või töövõimetoetuse 19,7% meestest ja 22,9% naistest.

Viimase 30 päeva jooksul esinenud terviseprobleemidest nimetasid üle poole vastanutest peavalu või seljavalu ning kaela-õlapiirkonna valu oli esinenud pooltel vastanutest. Ligikaudu viiendik vastanutest oli viimase aasta jooksul saanud kas diagnoosi või ravi kõrgvererõhutõve, kõrge vere kolesteroolisisalduse või liigestehaiguste vastu.

Enesehinnanguline stress, depressiivsus, üleväsimus ning enesetapumõtete esinemine on peamised rahvastiku vaimset tervist käsitlevad indikaatorid TKUs. Tavapärasest suuremat stressi tundis 26,1% 16–64-aastastest (24,8% meestest ja 26,9% naistest); sarnasel tasemel oli indikaator ka 2022. a uuringus. Samas esineb 2024. a vastanute hinnangutes kõrgemat stressitaset enam kui 2014. a, mil vastavad osakaalud olid 19,2% meestel ning 20,5% naistel.

Depressiivsust ehk rohkem kui varem masendunud või õnnetuna tundis end 23,4%, mida on veidi vähem kui 2022. a (29,7%). Kui 2022. a andmetes oli eeldatavalt Ukraina sõjaga seonduvalt järsk depressiivsuse osakaalu tõus eelkõige meeste seas (18,7% 2020. a vs. 27,4% 2022. a), siis 2024. a on näha selget positiivset muutust nii naistel kui meestel, kuid viimase 10 aasta stressi ja depressiivsuse levimus kirjeldab kõnekalt COVID-19 pandeemia ja Ukraina sõja kaudseid mõjusid rahvastiku vaimsele tervisele. Viimase 12 kuu jooksul oli depressiooni diagnoosi saanud kokku 11,7% TKU 2024. a 16-64-aastastest vastajatest.

Aegreas eristuvat 2022. uuringuaastat kõrvale jättes, on depressiooni diagnoosi osakaal nii meestel kui naistel samal tasemel kui 2020. aastal. Antidepressante oli 2024. a uuringu andmetel viimase 7 päeva jooksul tarvitanud 5,7% 16-64-aastastest meestest ja 10,8% samas vanuses naistest (2022. a vastavalt 11,2% ja 16%). Kui meestest on antidepressantide tarvitamine sagedaseim nooremaealistel, siis naistel on vanuseline erinevus väiksem.

Viimase 12 kuu jooksul oli enesetapumõtteid esinenud 4,2% vastanutest (2022. a 8,7%). Kuigi tervikuna ei ole muutus 2022. a (ega pandeemia eelse 2018. a) võrreldes statistiliselt oluliselt erinev, väärib tähelepanu, et ligikaudu iga viies 16–24 a mees ja iga kuues naine oli enesetapumõtteid mõelnud. Ravikindlustus oli 94,9% vastanutest (94,7% 2022. a). Kui 2022. a andmetes oli arstiabi kasutus pandeemia mõjul vähenenud nii pere- kui eriarstivisiitide osas, siis 2024. a oli perearsti külastanud 75,2% (65,3% 2022. a) ja eriarsti 66,4% (52,1% 2022.a) uuringu 16–64-aastastest vastajatest. Endiselt kasutatakse sageli telefonikonsultatsioone (42,7% vastajatest), mis tegi märgatava tõusu just pandeemia ajal.

Tähelepanuväärne on ka hambaarsti (71,0% vs. 59,0% 2022. a) ja erakorralise meditsiini osakonda pöördumiste (27,6% vs. 17,5% 2022. a) kasv ning samuti on suurenenud päevaravil (11,4% vs. 6,1% 2022. a) ja haiglaravil viibinute (10,3% vs. 5,0% 2022. a) osakaal. Vaid 5,1% Eesti 16–64-aastastest ei olnud 12 kuu jooksul ühtegi arstiabi teenust kasutanud; aegrea võrdluses on selliste vastajate osakaal langenud (nt 2014. a 8,3%).

Uuringu täistekstiga saab tutvuda TAI kodulehel.