20 Ukraina õde soovivad õppida Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis
Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis on lõppemas vastuvõtt Ukraina sõjapõgenikest õdedele: 20 õde soovivad omandada kaasaegseid õenduse teadmisi ja eesti keelt. Õpe kestab umbes kolm aastat.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppreprorektor Ulvi Kõrgemaa ütles, et kandideerimise eelduseks oli Ukrainas omandatud õe kutseharidus. „Hetkel saame öelda, et õpe algab sügisel, mis tähendab, et mõningad dokumendid vajavad veel korrastamist ning ka eesti keele õpetajat ei ole kerge leida. Õpe sarnaneb suuresti selle õppega, mida kõrgkool pakkus meie endi kutseharidusega õdedele, st omandatakse kaasaegsed teadmised ja oskused õenduses,“ rääkis Kõrgemaa ja lisas, et kandidaate on umbes 20.
Ukraina õdede õppe sisu on pandud kokku õppekavade analüüsi tulemusel järgides, et see vastaks EL-i direktiividele. „Raskuseks on kindlasti keel - eesti keel. On ilmselgelt arusaadav, et võõras keeles kõrghariduse omandamine ei ole kerge kellelegi. Seega anname kõik endast parima,“ märkis Kõrgemaa.
Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialisti Katre Trofimovi sõnul peavad Ukraina õed selleks, et omandada õe kõrgharidusõppekava õpiväljundid, läbima kahe aastase õe õppe. „Sellele õppele lisandub kuni üks aasta eesti keele õpet, seda põhjusel, et õpe toimub eesti keeles ja õe tööks on vajalik eesti keele oskus. Õppekava on planeeritud nii, et sellest sügisest toimub õppuritele pool aastat ehk üks semester eesti keele õpet, seejärel hinnatakse, kas õppurid on valmis jätkama õe õpinguid juba eesti keeles. Vajadusel pikeneb eesti keele õpe veel ühe semestri võrra. Sellest lähtuvalt algab sisuline õe õpe kas veebruar 2023 või september 2023.“
Trofimov märkis, et Ukrainas on velskrite haridus väga mitmekesine ja mitte alati ei ole nad õe kvalifikatsiooni tasemel, mistõttu on põhjendatud nende pikemaajaline õpe.
Sotsiaalministeerium plaanib ka sügisel hakata koos haridus- ja teadusministeeriumiga arutama, kuidas oleks võimalik kõrgharidusega Ukraina õdesid saada tervishoiutöötajate registrisse. „On vajalik leida teine tee, näiteks vastavuseksam, millele eelneks tööpraktika ja miks mitte ka kursused. Probleem seisneb siin aga selles, et kõrgharidusega õdede tööle rakendamisel on praegu kehtivas määruses viide Eesti kõrgharidusseadusele, mis eeldab kolme ja poole aasta pikkust õpet, mitte omandatud kõrghariduse pikkusele, mis on EL-i nõude järgi kolm aastat. Üks lahendus muus riigis meie jaoks pool aastat liiga lühikese õppe läbinud õdedega on muuta õigusruumi – mitte meie õeõppe osas, vaid määrusesse lisada mitte viide kõrgharidusseadusele, vaid konkreetselt, et õppe nominaalkestus peab olema kolm aastat,“ rääkis Trofimov.