14 omavalitsust ehitavad tagasihoidliku abivajadusega inimestele teenusmajad

Üle terve Eesti rajatakse väiksema abi- ja toetusvajadusega inimestele ligipääsetavad toetatud teenustega eluasemed ehk teenusmajad, kuhu suunduvad elama inimesed, kes vajavad hooldamist ning järelevalvet, kuid kes saavad kodustes tingimustes ja kogukonnas igapäevaselt hakkama ning seetõttu ei vaja üldhooldusteenust hooldekodus. Euroopa Liidu kaasrahastuse toel läbi viidud taotlusvooru eelarve on 23,4 miljonit eurot, sellele lisandub kohalike omavalitsuste omaosalus.

Avaldatud Viimati uuendatud
vanur hooldus

Sotsiaalkaitseministri Signe Riisalo sõnul on Euroopa Liidu kaasrahastuse toel teenusmajade rajamine üle Eesti osa laiemast eesmärgist toetada neid, kel igapäevatoimetustes tuge vaja, siiski iseseisval hakkamasaamisel.

„Meie soov ei ole eemaldada inimesi ühiskonnast ja kogukondadest nagu tehti Nõukogude okupatsiooni ajal. Meie soov tänases kaasaegses ja tulevikku vaatavas, kaastundlikus Eestis on kohelda inimesi eelkõige inimväärselt, säilitades seejuures ka nende isikliku autonoomsuse. Mul on hea meel, et olnud omavalitsusi, kes on selliseid võimalusi juba loonud ja et nüüd tekib neid jälle juurde,“ sõnas minister.

Taotlusvooru läbi viiva RiigiTugiteenuste Keskuse (RTK) avaliku taristu talituse juhi Anna Zolini sõnul olid toetust taotlema oodatud kõik kohalikud omavalitsused, sealhulgas linnaosad või osavallad, mis tegutsevad valla maa-alal ja koosseisus volikogu kinnitatud osavalla põhimääruse alusel.

„Taotlusvooru viisime läbi selle aasta kevadel ning kokku laekus 16 projektitaotlust, millest 14 said positiivse toetusotsuse. Kokku toetati projekte ligi 23 miljoni euroga. Kohalikud omavalitsused said toetust küsida eluasemete rajamiseks, millega luuakse eluruumid väiksema abi- ja toetusvajadusega inimestele, kelle kodud ei vasta enam muutunud vajadustele või ei ole nende kohandamine mõistlik,“ selgitas Zolin.

„Põltsamaa, Rapla, Kihnu, Kadrina, Jõgeva, Saarde, Anija, Tori, Saue, Hiiumaa, Toila ja Alutaguse vallavalitsused rajavad uued hooned. Näiteks Alutaguse Vallavalitsuse projektitaotluse järgi on kavas ehitada kaks uut ühekorruselist maja valla keskustesse Iisakul ja Mäetagusel. Mõlemas majas on kuus ühetoalist ja kaks kahetoalist korterit, mis teeb kahe maja peale kokku 16 korterit ja mis on mõeldud 20 elanikule. Elva ja Tõrva vallad plaanivad rekonstrueerida olemasolevaid hooneid- Elva Vallavalitsusel on kavas rekonstrueerida ja laiendada kultuuripärandi nimekirja kuuluv ja Elva linnas asuv 3-korruseline korterelamu, kuhu ehitatakse üheksa ühetoalist ja kaks kahetoalist korterit ning vajalikud ühiskasutusruumid. Rekonstrueeritav teenusmaja on mõeldud 13 elanikule,“ täpsustas Anna Zolin.

Toetuste suurused on vahemikus 462 332 kuni 3,2 miljonit eurot ning projektide valmimise tähtajad jäävad vahemikku 31. detsember 2025 kuni 31. detsember 2028. Kõik ehitatavad või renoveeritavad teenusmajad on kohaliku omavalitsuse omandis olevad ühe- või mitmekorruselised hooned, milles on ühe- ja kahetoalised kööginurga, tualettruumi ja pesemisruumiga korterid ja abiruumid. Samuti on hoonetes olemas toetatavate ühistegevuste ja teenuste pakkumiseks vajalikud ruumid ja maa-ala. Taotlusvooru info ja tingimused leiab RTK kodulehelt.

Lähtudes deinstitutsionaliseerimise printsiibist on Eesti hoolekandepoliitika üldine eesmärk pakkuda enam neid teenuseid, mis toetavad inimese iseseisvat toimetulekut kodus nii kaua kui võimalik ning asutuses vaid selle tõendatud vajaduse korral. Toetuse abil rajatakse valla- või maakonna keskustesse ligipääsetavad toetatud teenustega eluasemed inimestele, kes vajavad kuni mõõdukat hooldust. See võimaldab neil kogukonnas kodustes tingimustes igapäevaselt hakkama saada, suundumata üldhooldusele hooldekodus.

Programmi kaasrahastatakse Euroopa Liidu vahenditest. Meetmes seatud eesmärkide saavutamise eest vastutab rakendusasutusena Sotsiaalministeerium. Taotlusvooru korraldab, projekte aitab rakendusüksusena nõustada ja ellu viia Riigi Tugiteenuste Keskus.

Powered by Labrador CMS