WONCA Euroopa 2023: Ravi järjepidevuse parandamine Soome tervisekeskustes
Kuigi ravi järjepidevus on esmatasandi kvaliteedi võtmetegur, on see Soome tervisekeskustes mitme aasta jooksul järjest halvenenud.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Tänavune Euroopa WONCA konverents pealkirjaga Making Choices in Primary Care toimus 7-10. juunil Brüsselis. Kolm saali ja kümmekond klassiruumi mahutasid ära üle kahe tuhande osaleja. Eestist oli osalejaid omajagu, sealhulgas dr Marta Velgan, kes tegi Science Slam formaadis ettekande teemal „Meditsiiniüliõpilaste karjääriplaanid Euroopas: barjäärid ja võimalused peremeditsiini karjäärivalikul“ (ID: 33) ning dr Tatjana Meister, kel oli poster P094/ID107: „Mida me teame raske COVID-19 riskiteguritest ja kuidas see teadmine saab meid aidata kliiniliste otsuste tegemisel?“.
Tempokas formaadis „1 slaid 5 minutit“ esitati palju huvitavat, mida käesolevalt vahendan (Med24-s ilmub lähiajal kokku kolm ülevaadet, täismahus artikkel ilmub augusti Perearstis - toim.). Huvitaval kombel olid mitmed esinejad lihtsalt tulemata jätnud või polnud Belgiasse reisimiseks viisat saanud, samuti kanti üsna palju ette uurimiskavandeid, kus tulemusi veel polnudki. Sedasi saime mitmete huvitavate pealkirjade veetluses kohale minnes pettumuse osaliseks – samas muidugi on lootust, et sama huvitavate pealkirjade all tulemusi esitletakse mõne järgmise WONCA konverentsi käigus.
Ravi järjepidevuse parandamine Soome tervisekeskustes
Mäkelä J, et al. ID: 646
Kuigi ravi järjepidevus on esmatasandi kvaliteedi võtmetegur, on see Soome tervisekeskustes mitme aasta jooksul järjest halvenenud. Selles uuringus rakendati Soomes Oulu piirkonnas asuvas 16 000 patsienti teenindavas tervisekeskuses uut mudelit, kus iga patsient määrati ühe kindla üldarsti (perearsti) ja õe juurde, kes töötasid tandemina koos. Ravi järjepidevust hinnati COC-indeksi abil ja vastuvõttude jaotuse põhjal. Lisaks hinnati edasisuunamiste ja ülikoolihaiglast küsitud konsultatsioonide hulka.
Neli kuud kestnud jälgimisperioodi jooksul suurenesid üldarstide „oma“ patsientide vastuvõtud 66%-lt 92%-ni. Samal ajal vähenesid edasisuunamised ja konsultatsioonid ülikoolihaiglas. Neli kuud kestnud jälgimisperioodi jooksul paranes ühe aasta COC-indeks ainult natuke.
Uurijad tegid järelduse, et patsientide kinnitamine ühe üldarsti juurde näib parandavat ravisuhte järjepidevust ja vähendab edasisuunamiste ja konsultasioonide arvu tervisekeskuses.
Kuna sisuliselt võrreldi ju Soome ja Eesti perearstisüsteeme, pakkus see töö mulle väga huvi ja vestlesin ettekande teinud arstiga pärast sessiooni lõppu. Sain teada, et eksperimendis osalenud tervisekeskuses oli ühe perearsti „nimistu“ suuruseks umbes 2000 patsienti. Seal on aga hulk täiendavat arstiressurssi, kuna pärast arstiõppe lõpetamist ja enne residentuuri siirdumist töötavad noored arstid tervisekeskustes üldarstidena. Autor ütles ka, et võrdluskeskustes, kus esmalt nimistupõhist süsteemi ei rakendatud, mindi pärast tulemuste selgumist samuti üle nimstupõhisele süsteemile.