WONCA Euroopa 2023: Organdoonorlus pärast meditsiiniliselt assisteeritud surma

Tänavune Euroopa WONCA konverents pealkirjaga Making Choices in Primary Care toimus 7-10. juunil Brüsselis. Kolm saali ja kümmekond klassiruumi mahutasid ära üle kahe tuhande osaleja. Eestist oli osalejaid omajagu, sealhulgas dr Marta Velgan, kes tegi Science Slam formaadis ettekande teemal „Meditsiiniüliõpilaste karjääriplaanid Euroopas: barjäärid ja võimalused peremeditsiini karjäärivalikul“ (ID: 33) ning dr Tatjana Meister, kel oli poster P094/ID107: „Mida me teame raske COVID-19 riskiteguritest ja kuidas see teadmine saab meid aidata kliiniliste otsuste tegemisel?“.

Tempokas formaadis „1 slaid 5 minutit“ esitati palju huvitavat, mida käesolevalt vahendan. Huvitaval kombel olid mitmed esinejad lihtsalt tulemata jätnud või polnud Belgiasse reisimiseks viisat saanud, samuti kanti üsna palju ette uurimiskavandeid, kus tulemusi veel polnudki. Sedasi saime mitmete huvitavate pealkirjade veetluses kohale minnes pettumuse osaliseks – samas muidugi on lootust, et sama huvitavate pealkirjade all tulemusi esitletakse mõne järgmise WONCA konverentsi käigus.

Med24-s ilmus kolm ülevaadet, täismahus artikkel ilmub augusti Perearstis. Esimese ülevaate teemal "Ravi järjepidevuse parandamine Soome tervisekeskustes" leiate siit ja teise teemal "COVID-19 pandeemia mõju esmatasandi tervishoiutöötajate tervisele" leiate siit.

Organdoonorlus pärast meditsiiniliselt assisteeritud surma: praktika ja väljakutsed
Mulder J, et al. ID: 143

Meditsiiniliselt assisteeritud surma (MAiD – medical assistance in dying) kombineerimine organdoonorlusega on keeruline protseduur, millega käivad kaasas spetsiifilised eetilised ja logistilised küsimused. Suuremas osas MAiD lubavates riikides vastutab elulõpu hoole ja eutanaasia või abistatud surma läbiviimise eest perearst. Organdoonorlus pärast MAiD ei ole kuigi vana praktika ja nüüd võeti kokku vastavasisulised kogemused.

MAiD viidi 2020. aastal kaheksas riigis (Holland, Belgia, Luksemburg, Hispaania, Austraalia, Kanada, Uus-Meremaa, Kolumbia) läbi kokku 17 217 juhul. Kuni 2021. aastani järgnes MAiD-le organdoonorlus 286 korral Belgias, Hollandis, Hispaanias ja Kanadas, sealhulgas kaheksal juhul toimus abistatud surm patsiendi kodus. MAiD doonorite organeid on kokku saanud 837 patsienti.

Organdoonorlus pärast meditsiiniliselt assisteeritud surma on tugevalt patsientide (doonorite) endi poolt juhitud, kuna nad tunnevad, et nende „raskelt haige keha, mis põhjustab lootuse kaotust ja kannatusi, viies MAiD taotluseni, võib samaaegselt olla millegi hea allikaks“. 2023. aastal avaldati eutanaasiajärgse organdoonorluse kohta põhjalik ülevaade (1).

Paljud patsiendid soovivad pärast meditsiiniliselt assisteeritud surma oma organeid doonorina annetada. Tervishoiutöötajate jaoks on selle jaoks vaja häid juhiseid ja turvamehhanisme, et patsientidele adekvaatset abi osutada.

Minu jaoks oli selle ettekande juures kõige üllatavam see, et meditsiiniliselt assisteeritud surm on enamjaolt perearstide töö. Esialgu muidugi üllatav, kuid järele mõeldes igati loogiline. Uuringut esitlenud Hollandi arst ütles, et meditsiiniliselt assisteeritud surm ei too perearsti jaoks mingit üle mõistuse suurt töökoormust kaasa: seda tuleb ette umbes ühel korral paari-kolme aasta jooksul. Protsess ise tähendab üht pikka mõnetunnist visiiti kogu protseduuri planeerides ning hiljem MAiD protseduur ise, millega omakorda läheb aega mõned tunnid.

1. Mulder J, et al. Practice and challenges for organ donation after medical assistance in dying: A scoping review including the results of the first international roundtable in 2021. Am J Transplant. 2022 Dec;22(12):2759-2780. doi: 10.1111/ajt.17198.