WONCA Euroopa 2023: COVID-19 pandeemia mõju esmatasandi tervishoiutöötajate tervisele

Tänavune Euroopa WONCA konverents pealkirjaga Making Choices in Primary Care toimus 7-10. juunil Brüsselis. Kolm saali ja kümmekond klassiruumi mahutasid ära üle kahe tuhande osaleja. Eestist oli osalejaid omajagu, sealhulgas dr Marta Velgan, kes tegi Science Slam formaadis ettekande teemal „Meditsiiniüliõpilaste karjääriplaanid Euroopas: barjäärid ja võimalused peremeditsiini karjäärivalikul“ (ID: 33) ning dr Tatjana Meister, kel oli poster P094/ID107: „Mida me teame raske COVID-19 riskiteguritest ja kuidas see teadmine saab meid aidata kliiniliste otsuste tegemisel?“.

Tempokas formaadis „1 slaid 5 minutit“ esitati palju huvitavat, mida käesolevalt vahendan. Huvitaval kombel olid mitmed esinejad lihtsalt tulemata jätnud või polnud Belgiasse reisimiseks viisat saanud, samuti kanti üsna palju ette uurimiskavandeid, kus tulemusi veel polnudki. Sedasi saime mitmete huvitavate pealkirjade veetluses kohale minnes pettumuse osaliseks – samas muidugi on lootust, et sama huvitavate pealkirjade all tulemusi esitletakse mõne järgmise WONCA konverentsi käigus.

Med24-s ilmub lähiajal kokku kolm ülevaadet, täismahus artikkel ilmub augusti Perearstis. Esimese ülevaate teemal "Ravi järjepidevuse parandamine Soome tervisekeskustes" leiate siit.

COVID-19 pandeemia mõju esmatasandi tervishoiutöötajate tervisele
Moral I, et al. ID: 473

Hispaanias korraldatud uuringu eesmärgiks oli hinnata COVID-19 pandeemia mõju esmatasandi tervishoius töötavate professionaalide tervisele. Uuritavaid küsitleti nii mõju osas professionaalsele tööle kui ka uuriti, millised valdkonnad on enim mõjutatud.

Alates 2019. aastast kutsuti tööga seotud elukvaliteeti hindavale küsimustikule vastama 506 tervishoiutöötajat 11 tervisekeskusest. Professional Quality of Life Questionnaire (QPL-35) küsimustik koosneb kolmest alajaotusest: toetus ülemuste poolt, töökoormus ja motivatsioon ning kaks küsimust elukvaliteedi kohta ja võimaluse kohta tööülesannetest pärast tööd eemalduda. Kõiki küsimusi sai hinnata skaalal ühest kümneni.

Uuringus osales üle 70% kutsututest, neist 72% naised ja 80% üle 35-aastased. Pandeemiale eelnenud aastal hinnati kõige positiivsemalt motivatsiooni (keksmine 8,5 palli), järgnesid ülemustepoolne toetus (keskmine 7,2 palli) ja töökoormus (keskmine 5,7 palli). 86% vastanutest hindas oma elukvaliteeti heaks või väga heaks ning 70% said pärast tööaega tööst eemalduda palju või väga palju.

2020. aastal vähenes tajutud ülemustepoolne toetus (keskmine 6,9 palli), töökoormus suurenes (keskmine 6,2 palli) ja samuti tõusis stressitase. Tööst eemaldumise võimalus vähenes 57%-ni. Õnneks olid 2022. aasta vastused jälle 2019. aasta omadega sarnased.

Seega oli COVID-19 pandeemial negatiivne mõju esmatasandi tervishoiutöötajate läbipõlemise riskile. Kõrge stressi olukordades, nagu pandeemia, on oluline rakendada spetsiifilisi läbipõlemist ennetavaid meetmeid.