Vanda Kristjan ja Kati Paal: tervisekeskuses tunned alati kolleegi tuge

Mis sai peamiseks tõukeks ühise tervisekeskuse loomisel?

Selleks, et ühiselt midagi uut luua peavad olema sarnane mõttelaad ja väärtused. Meil – nii nagu paljudel perearstidel – olid üksi tegutsedes mitmed mured, mis aastate jooksul kuhjunud ja vajasid lahendamist. Mõlemad tundsime vajadust uue tegutsemismudeli järele, kus oleksid olemas ka vajalikud tugiteenused. Ajendiks said nii sisulised kui praktilised vajadused. Täna võime öelda, et oleme otsusega rahul. Meil on uued, avarad ruumid ja tore, ühtne meeskond. Patsiendidki on kiitnud. Siinkohal tooksin välja ühe patsiendi emotsionaalse hüüatuse, kui ta esmakordselt meie uude keskusesse sisenes: Oi, doktor, te olete ju hurtsikust lossi sattunud!

Praksise algusaegadel suurepäraselt sobinud ruumid osutusid ajapikku kitsaks, sest eriala arenes kiirelt: juurde tuli nii personali kui tööülesandeid, kuid ruumikitsikus pidurdas meie võimet patsientidele kõiki teenuseid pakkuda . Kui tekkis võimalus kasutada Euroopa Liidu struktuurfondide raha, olid Viimsi valla esindajad seisukohal, et vald perearstidele tervisekeskust ehitama ei hakka. Kohalikul erahaiglal oli küll huvi ehitada, kuid viis aastat kestnud läbirääkimiste käigus saime aru, et meie nägemused olid erinevad. Kuna meie jaoks oli oluline leida oma probleemidele lahendus ja me ei tahtnud loobuda tervisekeskuse loomise mõttest, otsustasime jätkata iseseisvalt.

Kõik saigi alguse mõttest vaadata koos välja ühised ruumid, kuna olemasolevad olid väga kitsaks jäänud ja ei vastanud enam kaasaegsetele nõuetele ja patsiendi ootustele. Algsest mõttest koonduda olemasolevate praksistega ja moodustada ühiseks tervisekeskuseks liitumise eesmärgil nn katusorganisatsioon, sai arutelude käigus otsus panna leivad päriselt ühte kappi ja teha uus ühine osaühing - Karulaugu Tervisekeskus. Karulaugu Tervisekeskusel on kolm osanikku: Vanda Kristjan, Arved Kristjan ja Kati Paal. Oleme rahul ja õnnelikud, et nii otsustasime, kuna see lihtsustab oluliselt tervisekeskuse sujuvat toimimist ja töökorraldust. Meie senine kogemus näitab, et koostöö toimib nii paremini.

Millised on tervisekeskuse ülesehitamisest saadud õppetunnid?

Oi, see on igati positiivne kogemus ja soovitame kõigil perearstidel, kellel on oma piirkonnas mõttekaaslased ja olete seni töötanud üksi, kaaluda tervisekeskuse loomist. Nagu öeldud, siis meie jaoks algas kõik ruumide otsimisest ja küllap on ruumikitsikus paljude jaoks väljakutse. Leidsime aga üsna ruttu pinna, kus täna meie keskus asub ja kindlasti on see võtmetähtsusega. Meil oli kindel visioon, teadsime, mis peaks tervisekeskuses kindlasti olema. Lisaks sellele, mis on paika pandud määrustega, tahtsime, et patsiendil oleks tervisekeskusesse mugav ja lihtne ligipääs, et bussipeatus oleks lähedal, et maja ees oleks piisavalt parkimiskohti, samas hoones oleks apteek jne. Meil vedas, et leidsime ruumid, mis kõigile neile tingimustele vastavad. Ehkki alguses tundus mõte, et meie tervisekeskus asub kaubanduskeskuses, võõras, siis plussid kaalusid miinused kindlalt üles. Tuleb mõelda avatult ja loominguliselt ning meie valik on end igati õigustanud.

Seega on peamine õppetund, et tuleb olla julge, otsida lahendusi, omavahel rääkida ja kokku leppida, kusagilt lihtsalt peale hakata. Igas piirkonnas on kahtlemata oma eripärad.

Milline on teie keskuse meeskond?

Meil on nelja nimistuga tervisekeskus, iga nimistu kohta on tööl kaks pereõde. Väga rõõmsad oleme selle üle, et meiega on liitunud tore ämmaemand, kes kord nädalas patsiente vastu võtab ning hea füsioterapeut, kelle teenuse järele on suur vajadus. Kuna vaimse tervise probleemid on üha sagenevad ja viimastel aastatel on näha murettekitav kasv selles valdkonnas, siis plaanime võtta meeskonda juurde ka vaimse tervise õe.

Kui rääkida tulevikuvisioonist ja patsiendikesksest väärtuspõhisest perearstiabist, siis oleme mõelnud, et meeskonnas peaks olema ka admistratiivseid töötajaid juures. Õdede koormus on suur ning sel viisil saaks seda mõningal määral kergendada. Näiteks ei pea just õde olema see, kes patsiente analüüsidele kutsub või sõeluuringu raames läbi helistab. Tänaseks päevaks on õdedel erialast tööd perearstikeskuses juba nii palju, et tööd, mis ei vaja erialast väljaõpet, võiks teha meditsiinilist haridust mitteomav inimene. Vajadust näitas eriti ilmekalt massiline koroona-vaktsineerimisele kutsumine ja vaktsineerimise organiseerimine.

Samuti võiks olla tihedam ja personaalsem suhtlus kohaliku omavalistuse sotsiaaltöötajaga. Võiks olla keegi kindel inimene, kes meie tervisekeskuse muredega tegeleb ja kelle poole pöörduda. Võib-olla oleks haavatavatel patsientidel kergem sotsiaaltöötajale pöörduda, kui ta võtaks mõned tunnid nädalas vastu meie keskuse ruumides.

Täna oleme olukorras, kus toimub järjepidev areng ja palju on veel ära teha, kuid oleme veendunud, et valitud lahendus on parim.

Karulaugu tervisekeskuse pere:

Perearstid:

• Kati Paal, nimistu suurus 1868
• Liina Topp, nimistu suurus 1603
• Vanda Kristjan nimistu suurus 1760
• Arved Kristjan, nimistu suurus 1626

Pereõed:

• Marge Veik
• Annika Päri
• Anna Torim
• Natalia-Liisa Kesler
• Diana Johanson
• Reet Sellenberg (lapsehoolduspuhkusel) asendaja Kätlin Allak
• Veronika Närripä
• Jekaterina Nantoi (lapsehoolduspuhkusel) asendaja Anneli Pilpak

Ämmaemand Olesja Põder

Füsioterapeut Signe Hynninen