Vaktsineerimiskõhklev patsient pereõe vastuvõtul Vaktsineerimisega seotud müüdid

Autor: Ave Eesmaa, PhD, arstiteadusüliõpilane, Tartu Ülikool; juhatuse liige, MTÜ Vox Rationis. Artikkel ilmus novembri Pereões. Med24 avaldab ajakirjade artikleid valikuliselt. Pereõde ja teisi meditsiiniajakirju saab tellida siit.

Vaktsineerimisest loobujad moodustavad mitmekesise spektri: ühes otsas on need, kes vaid kõhklevad vaktsiinide tõhususes, ohutuses või vajalikkuses, ja teises otsas on veendunud vaktsineerimisvastased, kes usuvad erinevatesse vandenõuteooriatesse. Sestap on oluline proaktiivne ja individuaalne lähenemine vastavalt patsiendi paiknemisele sellel spektril. Kõige paremat efekti selgitustööle võib oodata vaktsineerimiskõhklejate seas, veendunud vaktsineerimisvastaste korral on mõju enamasti marginaalne.

Vaktsineerimisega hõlmatuse vähenemine võib suurendada nakkushaiguste leviku ohtu, eriti vaktsiinvälditavate haiguste korral, mis on seni olnud Eestis haruldased või hästi kontrollitud. Pereõdedel on võtmeroll tervishoiunõustamise ja vaktsineerimissoovituste edastamisel. Efektiivne suhtlus vaktsineerimiskõhklevate või -vastaste patsientidega eeldab teadmisi peamistest argumentidest ja sobivatest vastuväidetest, mis põhinevad teaduslikel tõenditel. Allpool mõned sagedamini esinevad vaktsineerimisvastased müüdid ning võimalikud vastuväiteid neile.

Vaktsineerimisega seotud müüdid

Müüt: vaktsiinid põhjustavad autismi

See väide sai alguse 1998. aastal, kui Andrew Wakefield avaldas uuringu, milles väideti, et MMR-vaktsiin (leetrid, mumps, punetised) on seotud autismi tekkega. Hilisemad uurimised näitasid, et Wakefieldi uuring oli vigane ja ebaeetiline, mistõttu see artikkel tühistati ja Wakefield kaotas arstina töötamise loa. Hilisemad, korrektselt tehtud sõltumatud teadusuuringud ei ole leidnud seost vaktsiinide ja autismi vahel.

Vastuargument: mitmed suured, sõltumatud uuringud on näidanud, et vaktsiinid ei põhjusta autismi. Näiteks Taani kohortuuring, mis hõlmas enam kui 650 000 last, leidis, et MMR-vaktsiin ei suurenda autismi riski (2). See tähendab, et autismispektri häireid esineb vaktsineeritud ja vaktsineerimata lastel võrdselt.

Müüt: looduslik immuunsus on parem kui vaktsiinist saadav immuunsus

Kuigi looduslik infektsioon võib anda tugeva immuunsuse, kaasneb sellega suurem risk raskete komplikatsioonide tekkeks. Näiteks leetrid võivad põhjustada raskeid tüsistusi, sealhulgas kopsupõletikku, entsefaliiti ja surma. Vaktsiiniga saadav immuunsus pakub sarnast kaitset, kuid ilma haigusega seotud ohtudeta.

Vastuargument: vaktsiinid annavad tugeva ja turvalise immuunkaitse, ilma et inimene peaks läbima potentsiaalselt eluohtlikku haigust. Muuhulgas on näidatud, et leetrite läbipõdemine võib tekitada nn immuunamneesiat, kahjustades immuunsüsteemi mälurakke ning muutes organismi vastuvõtlikuks teistele nakkustele isegi kuni mitmeks aastaks (3). Seepärast tuleks läbipõdemisele eelistada vaktsineerimist.

Müüt: vaktsiinides sisalduvad kemikaalid on mürgised

Paljud vaktsineerimisvastased kardavad vaktsiinides sisalduvaid koostisosi, näiteks tiomersaali (elavhõbedat sisaldav säilitusaine), alumiiniumit ja formaliini. Oluline on märkida, et nende ainete kogused vaktsiinides on väga väikesed ja jäävad alla ohutuspiiride, mida on põhjalikult uuritud.

Vastuargument: Eestis laste immuniseerimiskava täitmiseks kasutatavad vaktsiinid tiomersaali ei sisalda. Muudest vaktsiinidest sisaldavad väga väikeses koguses tiomersaali mõned gripivaktsiinid. Alumiiniumit kasutatakse vaktsiinides immuunvastuse tugevdamiseks ning selle kogus on väiksem kui igapäevaselt toidust saadav kogus (4). Uuringud on näidanud, et vaktsiinides sisalduvad ained on ohutud ega põhjusta toksilisi toimeid.

Müüt: vaktsiinid ei tööta, sest vaktsineeritud inimesed haigestuvad ikkagi

Üks levinud väärarusaam on, et kui vaktsineeritud inimene haigestub, siis vaktsiin ei toimi. Vaktsiinide efektiivsus ei ole 100%, kuid need vähendavad oluliselt raske haiguse ja tüsistuste tekkimise riski. Lisaks aitavad vaktsiinid vähendada haiguse levikut kogukonnas.

Vastuargument: vaktsineeritud inimesed võivad siiski haigestuda, kuid neil on haiguse kulg tavaliselt kergem. Näiteks gripivaktsiin võib vähendada hospitaliseerimise riski ja raske gripi riski 40–60% sõltuvalt gripi tüve ja vaktsiini sobivusest (5).

Müüdid: HPV-vaktsiin pole (poistele) vajalik ja HPV vastu vaktsineerimine soodustab seksuaalset riskikäitumist

HPV- (inimese papilloomiviirus) vastase vaktsineerimisega seotud eelarvamused on levinud nii tüdrukute kui ka poiste osas ning põhinevad tihti väärarusaamadel vaktsiini ohutuse ja vajalikkuse kohta. Üks sagedane eelarvamus on, et HPV-vaktsiin ei ole poistele vajalik, kuna nad ei saa emakakaelavähki. HPV võib aga põhjustada ka meestel erinevate paikmete vähki, näiteks päraku- ja suuvähki. Samuti arvatakse ekslikult, et HPV vastu vaktsineerimine võib soodustada varajast ja riskantset seksuaalkäitumist.

Vastuargument: HPV-vaktsiin on põhjalikult uuritud ning sellel on väga hea ohutusprofiil. Kõige sagedasemad kõrvaltoimed on kerged, näiteks süstekoha valulikkus ja kerge palavik. Eelarvamus, et HPV-vastane vaktsineerimine pole vajalik, kui seksuaalelu pole veel alanud, ei arvesta aga vaktsiini eesmärgiga kaitsta enne viirusega kokkupuudet, mis tähendab, et parim aeg vaktsineerimiseks on varajases noorukieas. Vaktsineerimine aitab vähendada HPV levikut ja kaitseb nii vaktsineeritud inimesi kui ka nende tulevasi partnereid, aidates ennetada mitmeid vähiliike ja suguelundite haigusi mõlemal sugupoolel (6, 7). Uuringud näitavad ka, et vaktsiin ei mõjuta noorte seksuaalset käitumist ega suurenda seega riskikäitumist (8).

Müüt: paljusid vaktsiinvälditavaid haigusi enam ei esine, seega pole vaktsineerimine vajalik

Vaktsineerimine hoiab need haigused kontrolli all. Vaktsineerimisest loobumine võib viia nende haiguste taastekkeni, nagu on juhtunud leetritega, mille puhanguid praegusel ajal esineb.

Vastuargument: paljusid vaktsiinvälditavaid haigusi levib siiski maailma erinevates piirkondades. Kui vaktsineerimine lõpetatakse, võib immuunsus kogukonnas väheneda, võimaldades haigustel taas levima hakata. Uuringud on näidanud, et ka vaktsineerimisega hästi hõlmatud populatsioonides võivad üksikud vaktsineerimisest loobumised võimaldada haiguste levikut (9, 10).

Tõhusad suhtlemisstrateegiad vaktsineerimisvastaste patsientidega

Vaktsineerimiskõhklevate või -vastaste patsientidega suhtlemine võib olla keeruline. Tõhus suhtlus võib aidata murda väärarusaamu ja soodustada vaktsineerimise aktsepteerimist. Allpool mõned soovitused selleks.

Empaatia ja kuulamine: oluline on kuulata patsiendi muresid ja näidata, et mõistate tema seisukohta. Aktiivne kuulamine aitab luua usaldust ja võib avada ukse konstruktiivsele arutelule.

Tõenduspõhiste andmete jagamine lihtsas keeles: paljud patsiendid ei pruugi mõista teaduslikku terminoloogiat. Seepärast tuleks keerulisi kontseptsioone selgitada lihtsate sõnadega. Näiteks võib selgitada, kuidas immuunsüsteem vaktsiini toimel õpib ja suudab paremini võidelda nakkustega.

Riskide ja kasude selgitamine: rõhutada, et vaktsiinide eelised kaaluvad kaugelt üles riskid. Näiteks on tõenäosus vaktsineerimise tüsistuse tekkeks oluliselt väiksem kui haiguse tagajärjel tekkivate raskete komplikatsioonide risk.

Müütide ümberlükkamine teaduslike tõenditega: oluline on esitada tõendusmaterjali ja viidata sõltumatutele, väga kvaliteetsetele teadusuuringutele.

Kokkuvõte

Pereõdedel on oluline roll vaktsineerimisvastaste patsientide nõustamisel ja vaktsineerimise eeliste selgitamisel. Empaatiline suhtumine, tõenduspõhisus ja arusaadavad selgitused võivad aidata murda vaktsineerimisvastaseid müüte ja suurendada vaktsineerituse taset kogukonnas.

Kasutatud kirjandus:

1. Immunization coverage. https://www.who.int/news-room/fact-sheets/detail/immunization-coverage

2. Hviid A, Hansen JV, Frisch M, Melbye M. Measles, Mumps, Rubella Vaccination and Autism: A Nationwide Cohort Study. Ann Intern Med. 2019; 170 (8): 513–520. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/30831578/

3. Mina MJ, Kula T, Leng Y, Li M, De Vries RD, Knip M, et al. Measles virus infection diminishes preexisting antibodies that offer protection from other pathogens. Science. 1. november 2019; 366 (6465): 599–606. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/31672891/

4. Mitkus RJ, King DB, Hess MA, Forshee RA, Walderhaug MO. Updated aluminum pharmacokinetics following infant exposures through diet and vaccination. Vaccine. 28. november 2011; 29 (51): 9538–9543. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/22001122/

5. Grohskopf LA, Alyanak E, Broder KR, Blanton LH, Fry AM, Jernigan DB, et al. Prevention and Control of Seasonal Influenza with Vaccines: Recommendations of the Advisory Committee on Immunization Practices - United States, 2020-21 Influenza Season. MMWR Recomm Rep. 2020; 69 (8). https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/32820746/

6. Mehanna H, Beech T, Nicholson T, El-Hariry I, McConkey C, Paleri V, et al. Prevalence of human papillomavirus in oropharyngeal and nonoropharyngeal head and neck cancer--systematic review and meta-analysis of trends by time and region. Head Neck. mai 2013; 35 (5): 747-55. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/22267298/

7. Drolet M, Bénard É, Pérez N, Brisson M, Ali H, Boily MC, et al. Population-level impact and herd effects following the introduction of human papillomavirus vaccination programmes: updated systematic review and meta-analysis. Lancet. 10. august 2019; 394 (10197): 497–509. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/31255301/

8. Rysavy MB, Kresowik JDK, Liu D, Mains L, Lessard M, Ryan GL. Human papillomavirus vaccination and sexual behavior in young women. J Pediatr Adolesc Gynecol. 2014; 27 (2): 67–71. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/24405635/

9. Gastañaduy PA, Banerjee E, DeBolt C, Bravo-Alcántara P, Samad SA, Pastor D, et al. Public health responses during measles outbreaks in elimination settings: Strategies and challenges. Hum Vaccin Immunother. 2. september 2018; 14 (9): 2222. https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC6207419/

10. Phadke VK, Bednarczyk RA, Salmon DA, Omer SB. Association Between Vaccine Refusal and Vaccine-Preventable Diseases in the United States: A Review of Measles and Pertussis. JAMA. 15. märts 2016; 315 (11): 1149. https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC5007135/