Väiksemasse asulasse aitab perearste tööle viia kohaliku omavalitsuse huvi ja pakutavad toetused

Artikkel ilmus juuni Perearstis. Med24 avaldab ajakirjade artikleid valikuliselt. Perearsti ja teisi meditsiiniajakirju saab tellida siit.

Priit Marmor: minus tekitas sooja tunde, kui KOV-i esindajad võtsid isiklikult ühendust

Hiiumaal vastuvõtte tegev Priit Marmor sõnas, et Hiiumaale viis teda segu paljudest positiivsetest aspektidest: isiklikud suhted, omavalitsuse isiklik pöördumine ja toetus ning sealsete kolleegide tugi. Ka sai ta palju tuge Eesti Perearstide Seltsilt (EPS).

Mida saavad kohalikud omavalitsused teha selleks, et noored tuleksid sinna omavalitsusse tööle?

Minus tekitas sooja tunde see, kui kohaliku omavalitsuse esindajad, eeskätt kaks erinevat vallavanemat, võtsid isiklikult ühendust. Lisaks isiklikule soojale kutsele pakkusid nad ka oma abi selliste praktiliste tegevustega nagu info seoses elamispinna leidmise ja toetuste taotlemisega.

Millised võimalused ja meetmed kõnetavad noori kõige enam?

Kuna me abikaasaga eelnevalt mingit kinnisvara ei omanud, siis tagantjärgi arvan, et ilma riikliku ja KOV-i lähtetoetuse abil püsiva elukoha leidmiseta oleks esimene tööaasta Hiiumaal kulgenud nähtavasti liigagi stressirohkelt. Kindlasti oli ka Hiiumaa KOV-i viieks aastaks pakutud igakuine väike lisatasu tore boonus. Ka kohaliku kolleegi dr Helve Kansi ja minu nimistu eelneva omaniku dr Lia Prigoda soe vastuvõtt ja abivalmidus andis omajagu kindlustunnet juurde juba näiteks seoses puhkuste asendamise võimalusega.

Lisaks oli julgustav see, et sain alustada palgatöölisena ning keskenduda vaid oma elukutse peamisele rollile – kliinilisele tööle. Mõnikord võib küllaltki motiveeriv olla, kui KOV pakub uuele perearstile ettevõtte haldamist, vähemalt algstaadiumis.

Milline oli Teie kogemus – mis sai maale kolimisel otsustavaks?

Minul oli muidugi olulisel kohal lisaks eelmainitule ka enda isiklik side Hiiumaaga – esimesed 16 eluaastat elasin Hiiumaal ning saarel ootasid mind vanemad ja sõbrad –, samuti minu suur elumuutus, lapse sünd. Lapse kasvatamiseks on maapiirkonnal minu jaoks kaalukad positiivsed küljed.

Mida saavad väiksemate kohtade perearstikeskused teha selle heaks, et noored neile tööle tuleksid?

Arvan, et kõige olulisem on head inimsuhted. Mina oskasin sellist vastuvõttu Hiiumaal oodata. Kui aga inimene tajub, et töökeskkond tõotab tulla pingeline ning tööõnn on ebatõenäoline, siis võib see kiiresti eemale peletada – kes tahaks oma närvid krussi keerata ja ennast läbi põletada? Tänapäeva noored hindavad tihti ka paindlikkust, ja kui selles osas on kus iganes võimalik noorele vastu tulla, siis see võib olla tugev lisaargument.

Soovin jutustada oma esimesele nimistu omaniku aastale ka väikese epiloogi. Juhtus nii, et umbes neli kuud tagasi sattusin ootamatult sundolukorda, kus pidin iseseisvuma ja enda OÜ looma. Hindan siinkohal kõrgelt EPS-i liikmete kiiret abi ja lahkust. Pärast abipalve saatmist EPS-i siselisti reageeris kiirelt paarkümmend kolleegi. Lisaks olulisele emotsionaalsele toele ja teadmisele, et ma pole hädas üksi, pakuti ka palju praktilist abi, et aidata mul tegevusluba saada. Näiteks kinkis dr Ivan Jakovlev mulle väga korraliku EKG-aparaadi, dr Katrin Martinson koos oma kolleegidega Linnamõisa Perearstikeskusest kinkisid muuhulgas korraliku sirmi. Dr Helary Lainjärv aitas mul turuhinnast soodsamalt ja paindliku järelmaksu võimalusega soetada arvutid koos kaasnevaga ning peale selle ka mööblit. Lisaks oli palju teisi südamlikke kolleege üle Eesti, kes jagasid erineval moel praktilist nõu ja abi.

Pean muidugi mainima, et väga olulist, isegi määravat rolli mängisid ka kolleegid dr Helve Kansi ja dr Andres Lasn, kes on olnud mulle jooksvalt mitmekülgseks toeks. Alates selle aasta 1. juunist on mul rõõm koos nendega teha võrdsete partneritena koostööd ühises kolme nimistuga perearstikeskuses, millest loodame lähitulevikus Hiiumaal välja arendada esmatasandi tervisekeskuse ka selle sisulises tähenduses.

Merilin Kütt: teadsin juba residentuuri lõpus, et tahan töötada väiksemas kohas

Lääne-Virumaal Haljalas üksikpraksises vastuvõtte tegev Merilin Kütt teadis juba residentuuri lõpus, et soovib perearstina vastuvõtte teha väiksemas kohas. Haljalasse viis aga tööle residentuuris saadud kogemus ning omavalitsuse igakülgne toetus.

Kuidas jõudsite otsusele siduda ennast tööalaselt Haljalaga?

Teadsin juba residentuuri lõpuaastal endale praksise asukohta valides, et Tallinnasse või Tartusse ma pigem minna ei tahaks. Mõtlesin väiksema linna, näiteks Rakvere peale.

Käisin residentuuri ajal asendamas ka Haljala perearsti. Kuna Haljala eelmine perearst oli endale juba pikalt asendajat otsinud, siis oli ka Haljala vald nõus uue arsti leidmisse panustama. Nimelt pakkus vald mulle rahalist toetust kabineti sisutuse soetamiseks, vastuvõturuumide remondi ning esimesel kolmel tööaastal elukoha üüri kompenseerimist. Lisaks oli Haljala vallas juba varem olemas toetus perearstidele ja hambaarstile, kes teevad vastuvõttu vallale kuuluvas hoones – nad ei pea maksma vastuvõturuumide eest üüri ja kommunaalkulusid.

Kuna olin residentuuri ajal selle nimistuga juba töötanud, olid pereõed ja osad patsiendid mulle tuttavad ning olin saanud vastuvõtte tehes positiivseid kogemusi. Väga suureks abiks oli töö alustamisel ka valla pakutav toetus äsja residentuuri lõpetanud noorele perearstile. Kuna tegevusloa saamiseks peavad olema vajalikud vahendid olemas enne, kui tervisekassa teeb esimese makse, siis oli minu jaoks suur murekoht vajaliku sisustuse ja aparatuuri soetamine. Valla pakutav toetus aitas selle mure lahendada.

Tundsin, et olin nii valla kui ka patsientide poolt oodatud nimistut üle võtma, ning seepärast otsustasingi linna tööle mineku asemel võtta üle üksikpraksise maapiirkonnas. Tööd alustasin inkubatsiooniprogrammi raames koos eelmise perearstiga ning umbes poole aasta pärast võtsin nimistu üle. Praegu, kui olen juba üle kahe aasta ise nimistut pidanud, tunnen, et ka valla pakutavad tasuta vastuvõturuumid on väga suureks abiks.

Millised on Teie soovitused omavalitsustele – mis aitaks leida perearsti tööle nende piirkonda?

Kohalikule omavalitsusele soovitaksingi enda kogemusele tuginedes pakkuda noorele perearstile toetust nimistuga töö alustamisel ning vajaliku sisustuse ja aparatuuri soetamisel. Selleks et ka tulevikus oleks see piirkond perearstile ahvatlev, on väga positiivne, kui vald aitab katta vastuvõturuumide kulusid.

Mida saavad teha perearstikeskused selleks, et noored perearstid sinna tööle tuleksid?

Kui perearst tahab hakata nimistuga tööd lõpetama, siis soovitan tal võtta enda praksisesse tudengeid ja residente – nii saab noor kolleeg patsientide ja töökorraldusega tuttavaks ja tal võib tekkida tahtmine selles piirkonnas edasi töötada. Kindlasti soovitan väga osaleda ka inkubatsiooniprogrammis.

Soovitused kohalikele omavalitsustele ja perearstikeskustele

Mida saab teha kohalik omavalitus?

• KOV peab olema ettevaatav, mitte tegutsema siis, kui kriis käes. KOV peaks aktiivselt pöörduma noorte perearstide poole, et nad just selle KOV-i oma töökohaks valiksid – ilma isikliku pöördumiseta seda varianti ei kaaluta.
• KOV peaks olema sõbralik ja vastutulelik ning pakkuma rätsepalahendusi vastavalt noore arsti vajadustele, näiteks pakkuma elukohta, elukohatoetust või tööautot. Lisaks võiks pakkuda töökohta perearsti abikaasale ja lasteaia- või koolikohta lastele.
• KOV peaks pakkuma abi ka ülejäänud meeskonna leidmisel, sest arstist ei piisa, vaja on ka pereõdesid. Ka neile peaksid KOV-il olema toetused, sh vajadusel elukoht ning peredele samad hüved, mis arsti perele.
• KOV peaks pakkuma toetust sõltumata vanusest ja töötatud aastatest – äkki ongi hea, kui noored arstid töötavad esialgu suuremas keskuses ja saavad rohkem kogemusi ning alles siis asuvad tööle väiksemas kohas. Seega ei peaks KOV sihtima üksnes noori arste, vaid ka neid, kes on juba pikalt töötanud.
• Kui noor arst asutab oma praksise või võtab üle vana, siis võiks KOV pakkuda abi nii keskuse sisustamisel kui ka administratiivkohustustega, nt juriidilist abi keskuse loomisel.
• Kõige lihtsam on pakkuda KOV-il rahalist boonust:
  • lähtetoetus – see peaks olema lihtsasti taotletav;
  • halduskulude katmine – näiteks anda kasutada tasuta ruumid või maksta kinni perearstikeskuse kommunaalkulud.

Mida saab teha perearstikeskus?

• Perearstikeskus võiks ennast reklaamida hea residentuuribaasina. Tähtis on professionaalne juhendamine.
• Perearstikeskus peaks võimaldama noorel arstil piisavalt puhata ja töötada optimaalse koormusega. Lisaks peaks noorel perearstil olema võimalik käia koolitustel. Selleks peaks olema võimalik tal leida endale asendaja.
• Inimeste jaoks on tähtis meeldiv töökeskkond. Kui keskus töötab nii, et töötajad omavahel läbi ei saa ja koostööd ei tehta, siis eelistatakse pigem mõnda muud keskust.
• Perearstikeskus saab pakkuda noorele arstile või residendile suuremat palka, et ta nende juurde tööle tuleks.

Koostas peremeditsiini resident Gerhard Grents koostöös kolleegidega