Uued peremeditsiini residendid kiitsid eriala kollegiaalsust

Möödunud nädalal lõppesid Tartu Ülikooli residentuurieksamid. Peremeditsiini professor Ruth Kalda rääkis, kuidas läks sisseastumine peremeditsiini erialal.

Kui palju oli sel aastal peremeditsiini residentuuris kohti ja kui palju kandideerijaid?

Kuulutasime välja 40 kohta, kandideerijaid oli 30. Peremeditsiin oli esimene eelistus 25 kandideerijal. Sisse ei saanud üks inimene, kaks kandideerijat läksid teisele erialale ja veel kaks ütlesid viimasel hetkel, et praegu nad ikkagi ei kandideeri, vaid teevad seda sügisel. Praeguse seisuga alustab residentuuri 25 inimest, aga sügisel tuleb ka järelkonkurss. See on nii paljudel erialadel. Sel aastal ei saanud päris paljud oma kohti täis. Meil on ka kogemus, et mitmed neist, kes kevadel ülikooli lõpetavad, ei astu kohe residentuuri, vaid mõtlevad. Aga kandideerijaid võib tulla ka mujalt. Tean näiteks mitut inimest, kes on uurinud järelkonkursi toimumise kohta, sest nad ei saanud praegu eksamile tulla.

Kuidas sisseastumiseksamid sel aastal läksid?

Sel aastal oli meil viis inimest, kes olid ülikooli lõpetanud mujal riigis – Venemaal või Ukrainas. Ka möödunud aastal oli meil mujalt tulijaid, aga sel aastal olid nad paremini ettevalmistunud. Näiteks keeleoskus oli parem. Eelmisel aastal ei saanud me keele mitteoskamise tõttu mitut inimest vastu võtta. Ka sel aastal oli sellel, kes sisse ei saanud, väga suur keeleprobleem. Aga möödunud aastal oli neid rohkem ja siis oli ka neid, kest teadmiste pärast läbi kukkusid. Selles mõttes läksid eksamid sel aastal paremini.

Kui palju oli kandideerijate seas mehi ja naisi?

Avalduste hulgas oli 9 meest ja 21 naist.

Kas enamus olid noored, kes kohe õpinguid jätkavad, või oli ka tagasitulijaid?

Kaks olid vanemad tulijad, kes olid mujal töötanud. Ülejäänud olid kas äsja lõpetanud või aasta-kaks tagasi lõpetanud, kuid vahepeal üldarstina või Soomes töötanud.

Kuidas nad põhjendasid, miks nad soovivad just seda eriala õppida? Näiteks, mis olid Ukraina ja Venemaa taustaga inimeste põhjendused, miks valida peremeditsiin?

Põhjusi oli mitmeid, aga see töö tundus olevat kõige sobilikum. Mõned neist olid juba Ukrainas või Venemaal perearstitööga kokku puutunud, kuigi nad väitsid, et see töö, mida Eestis tehakse, ei ole võrreldav sellega, mida seal tehakse. Seal ei ole see nii kõikehõlmav. Üks neist oli töötanud Ukrainas spordiarstina ja arvas, et peremeditsiin on midagi sellele lähedast, kuna tegeleb väga erinevate asjadega, sh ka traumade ja vigastustega.

Need, kes olid Eestis ülikooli lõpetanud, tõid valdavalt välja, et peremeditsiin on eriala, kus saab tegeleda väga paljude erinevate teemade ja inimestega. Paljud ei olnud endale leidnud ühte kitsast eriala, millest nad oleksid huvitatud, pigem taheti laiapõhjalisust. Meil oli ka teistelt erialadelt tulnuid, näiteks laborimeditsiinist, sisemeditsiinist, erakorralisest meditsiinist, neurokirurgiast, kuna eriala, mille nad olid varem valinud, ikkagi ei sobinud.

Üsna paljud ütlesid, et neile sobib töö, kus pole vahetusi ega öövalveid. Päris paljudel oli juhtmotiiviks, et saad ise oma tööaega planeerida ja korraldada seda paindlikult. Paljud olid ka peremeditsiini praktika ajal näinud, et meeskonnad on ühtehoidvad ja kollektiiv hea. Veel toodi positiivsena välja, et perearstide selts on hästi aktiivne ning et peremeditsiinis saab organisatoorselt palju teha. Mõned ütlesid, et on valmis ise samuti seltsi tegevuses kaasa lööma. Ka oldi kuuldud, et peremeditsiini residentuur on hästi korraldatud. See valmistas meile heameelt.

Kas te uurisite, mida nad plaanivad peale residentuuri teha? Kas soovitakse töötada pigem suurtes keskustes või tahetakse minna ka väiksematesse kohtadesse?

Jah, me uurisime, mis on nende plaanid ja kuidas nad ennast hiljem perearstina töötades ette kujutavad. Oli neid, kes ütlesid, et nad praegu veel väga hästi ei tea ning on avatud kõigele. Oli ka neid, kes ei välistanud väikesesse piirkonda minemist. Mitmed soovisid residentuuri minna Ida-Virumaale, Lääne-Virumaale, Lõuna-Eestisse ja Viljandisse. Valdavalt kujutati ette, et töötatakse kollektiivis, kus on vähemalt 2-3 arsti.

Kas kandideerijad tõid välja ka aspekte, mis neile perearstitöö juures ei meeldi?

Väga palju kriitikat ei olnud. Mõni tõi välja, et perearstidel on palju administratiivset tööd, kuid ta tahaks tegeleda rohkem kliinilise tööga ja selles mõttes võiks ta pigem töötada suuremas grupis, kus ei pea ise olema omanik. Mis veel läbi käis, olid suhted eriarstidega. See, et pole kollegiaalsust ja kritiseeritakse perearste. Aga see võib olla tingitud sellest, et on midagi kuskilt kuuldud. Mõni tõi välja, et kuna perearste on vähe, siis on tööd palju. Ükski neist asjadest ei saanud aga määravaks, et mitte minna perearstiks õppima.

Missugune on teie mulje uutest residentidest?

Minule jätsid nad mulje kui noortest inimestest, kes on hakkajaid ja teotahtelised. Neil on sära silmis.