Töötervishoid võiks olla tulevikus rohkem aitav, sekkuv ja sisulisem

Autor: Reet Laidoja, Eesti Perearstise Seltsi juhatuse liige. Artikkel ilmus mai Perearstis. Med24 avaldab ajakirjade artikleid valikuliselt. Perearsti ja teisi meditsiiniajakirju saab tellida siit.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses mõistetakse töötervishoidu järgmiselt: töötervishoiuna mõistetakse töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist.

Selles seaduses on toodud ära nõuded töökohale, tööga seotud riski- ja ohutegurid, töötaja ja tööandja õigused ja kohustused ning kirjeldatud ära töötervishoiu korraldus. Lisaks sätestab seadus, et töötervishoiuteenust osutab töötervishoiuarst, kaasates vajaduse korral teisi spetsialiste.

Kõik peaks olema justkui hästi ja töötajate tervis hoitud. Kas see on aga ka päriselt nii? Kas töötervishoid toimib eesmärgipäraselt ja vajaduspõhiselt? Kas kõik töötajad saavad töötervishoiuteenust ühtsetel alustel?

Sellise mudeli alusel töötaja tervise hindamine toimib suurepäraselt juhul, kui töötaja osutub tervisekontrolli käigus terveks ja pakutavate analüüside vastused on normis. Kui leitakse midagi, mis nõuab edasist meditsiinilist käsitlust, siis siin töötervishoiuarst enam aidata ei saa, sest tööandjaga kokkulepitud hind seda enamasti ei kata, ja tuleb kaasata teisi spetsialiste. Seega siseneb patsient nüüd tavameditsiini ja enamasti perearsti kaudu. Koostöö sellises olukorras oleks üldjuhul teretulnud, kuid millegipärast tekivad sageli käärid töötervishoiuarsti ja perearsti arvamuse vahel. Miks nii juhtub?

Praegu tehtavad töötervishoiu kontrollid ei ole alati vajaduspõhised

See, milliseid teenuseid töötaja tervisekontrolli käigus täpsemalt saab, peaks toetuma riskidest lähtuvale kontrollile. Kuid sellele lisaks pakutakse tööandjale töötajate jaoks „põhjalikumaid“ pakette, mis sisaldavad erinevad analüüse ja uuringuid. Selle üle, millist lisapaketti valida, otsustab tööandja oma rahakoti alusel, mitte töötaja tervisest lähtuvalt. Kuna need uuringud ja lisaanalüüsid pole aga sageli vajaduspõhised, vaid ostetud kindlustunde mõttega, siis võib olla palju juhuleide, mis on kontekstist välja rebitud.

Samuti puuduvad võimalused nende leidude täpsustamiseks lisauuringute, sekkumiste või konsultatsioonide näol. Sageli on analüüside paketid ka sellised, mille alusel ei saagi patsiendi terviseriske hinnata. Näiteks sisaldab mõni pakett ainult kolesterooli ja veresuhkrut. Kuna aga paketis pole määratud kolesterooli fraktsioone, siis südame-veresoonkonnahaiguste riski ei saagi selle alusel adekvaatselt hinnata.

Enamasti pole probleeme nende patsientidega, kellele tehakse põhipakett töökoha riske hinnates, vaid just lisapakettidega, mille leidude edasine käsitlus ei ole tööandjaga kokku lepitud.

Põhjalikumaid pakette ostavad enamasti edukad kontorifirmad, kelle põhiriskid on töö kuvariga ja sundasend. Kuna selliseid ettevõtteid on päris palju ja töökohad on neil mugavad, ergonoomilised ja kasutajasõbralikud ka ilma kontrollita, siis tundub tööandjatele, et tavariskide hindamisest jääb kuidagi väheks, ning tahetakse oma töötajatele pakkuda midagi enamat. Ja kui on nõudlus, siis tekib ka pakkumine. Ei ole näinud, et lisapakette tellitaks inimestele, kes töötavad vähetasustatud töökohtadel, kus töötingimused on keerulised – raske füüsiline töö, müra, vibratsioon vms.

Analüüse ja uuringuid paketina tellides võib juhtuda ka see, et tõeliste, töökeskkonnast tulenevate riskide hindamine jääb tahaplaanile – seda on ju ometi raskem teha kui hinnata konkreetseid numbreid ja uuringute tulemusi.

Uuringuid ja analüüse võiks töötervishoiu kontrollis olla vaja vaid siis, kui töökeskkonnast tulenevad riskid seda nõuavad. Selle üle, millal aga muus olukorras oleks vaja teha kaebusteta inimesel analüüse ja uuringuid tervisekontrolli eesmärgil, on palju diskuteeritud, sest nõudlus profülaktiliste uuringute järele on suur – sealt loodetakse leida mingit kindlustunnet. Nendest diskussioonidest lähtuvalt on töötatud välja ja eelmisel aastal kasutajateni jõudnud ravijuhend „40–65-aastase täiskasvanu tervise jälgimise ja ennetamise juhend“, mis sätestab, kellele, millises vanuses ja milliseid analüüse võiks teha terviseriskide kaardistamiseks, kui inimesel puuduvad kaebused.

Täiskasvanu tervisejälgimise ja ennetamise juhendi väljatöötamise juures on olnud ka töötervishoiuarstid ja töötervishoiu kontrollis analüüse soovitades tuleks lähtuda selle juhendi soovitustest. Töötervishoiu kontrollis juhendi alusel tehtud töötaja käsitlus on teaduspõhine ning võimaldab töötervishoiuarstidel anda oma panuse rahva tervise hoidmisse.

Valminud on töövõime toetamise meede

Tavaliselt kohtub töötaja töötervishoiuarstiga vaid korraliste tervisekontrollide käigus – kui kõik on korras, siis kolmeaastase vahega. Muul ajal tekkinud tervisemurega pöördutakse enamasti perearstile, ja seda ka tööga seotud tervisemure korral – olgu see siis seljavalu ja liigesehädad, töötrauma või vaimse tervise häired töökeskkonnas tekkinud pingetest vms. Sageli palutakse haiguslehte, mis teinekord venib üsnagi pikaks. Mida pikem on aga töövõimetuslehel oldud aeg, seda raskem on tööle naasmine.

Aeg-ajalt oleks väga vaja suunata patsient töötervishoiuarstile või töötervishoiuarstiga nõu pidada – kui pikalt võiks inimene olla haiguslehel, millised on soovitused tööle naasmisel, võimalik, et midagi tuleks töökeskkonnas muuta. Eriti keerulised on töökeskkonnas tekkinud vaimse tervise probleemid, mis nõuavad lisaks töötajaga tegelemisele ka töökeskkonnas tekkinud probleemide lahendamist. Paraku peab neid kõiki lahendama perearst, kel on võimalus kohtuda vaid ühe osapoolega. Konsulteerimisvõimalus töötervishoiuarstiga puudub. Tööandja kulul pakuvad psühholoogi abi oma töötajatele vaid vähesed ettevõtted, seega on vaimse tervise teenustele ligipääsetavus töötervishoius ebavõrdne.

Töövõimetuse ennetamiseks on sotsiaalministeeriumis valminud töövõime toetamise meede, mille alusel tekib võimalus pikaajalise haigusega ajutisel töövõimetuslehel olevatel inimestel naasta tööle osalise koormusega ka töövõimetuslehe kehtimise ajal. Osalise koormusega on võimalik tööle minna alates haiguslehe 61. päevast, juhul kui töötaja seda soovib, raviarsti hinnangul töötaja tervis seda võimaldab ning tööandjal on pakkuda sobivat, kohandatud tingimustes tööd. Selle, millised peaksid olema kohandatud töötingimused konkreetsele patsiendile, märgib raviarst soovitustena haiguslehele. Selleks võib olla näiteks lühem tööaeg, teise iseloomuga töö, piirangud füüsilise töö korral jne. Vajadusel saab raviarst küsida kohandatud töötingimuste määramiseks ekspertarvamust töötervishoiuarstilt. Patsiendi töövõimetuslehe väljastajaks jääb endiselt raviarst, töötervishoiuarstil saab olema raviarsti toetav ja nõustav roll. Siiski loodan, et tulevikus saab töötervishoiuarstil olema ka vastutav roll töövõimetuslehe väljastamisel. Praeguste muudatustega seda siiski plaanis pole.

Mai keskel rakendus töötervishoiuarsti e-konsultatsioon

Töötervishoiuarstilt nõu küsimiseks saab raviarst kasutada e-konsultatsiooni. Töötervishoiuarsti e-konsultatsiooni tingimused on läbi räägitud Eesti Perearstide Seltsi ja Töötervishoiuarstide Seltsiga. Nii osalise koormusega töötamine haiguslehe ajal kui ka töötervishoiuarsti e-konsultatsioon rakenduvad eeldatavalt mai keskel.

E-konsultatsioonil perearsti ja töötervishoiuarsti vahel saab siiski olema laiem roll kui vaid töövõimetuslehe ajal töötamise teemal nõustamine ja see parandab erialade koostööd. Kui praegu on partnerlussuhe töötervishoiuga üsna piiratud, siis e-konsultatsiooni rakendamisega tekib võimalus erialadevaheliseks suhtluseks ja koostööks.

E-konsultatsioon töötervishoiuarstile on mõeldud kasutamiseks ka patsientide korral, kel on tervisehäire, mis mõjutab töötamist, ja vaja on täpsustada, kas patsient on võimeline täitma tööülesandeid, või kui on kahtlus, et tervisehäire on tööga seotud ja vajaks seose täpsustamist. Saame suunata ka kutsehaiguse kahtluse korral ning raseda töötamisega seotud küsimuste korral.

Lisaks perearsti ja eriarsti suunamisele töötervishoiuarstile on töötervishoiu e-konsultatsiooni tingimustega loodud võimalus, et ka töötervishoiuarst saaks suunata patsienti e-konsultatsiooniga teise eriala arstile, sealhulgas ka perearstile. Seda saaks kasutada juhul, kui töötervishoiukontrolli käigus leitakse tervisehäire, mis vajab edasist käsitlust teise arsti juures. Perearstile e-konsultatsiooni tegemist on arutatud ja seda vajadust on tunnetanud ka teised erialad. Selle võimaluse rakendamiseks tehakse praegu ettevalmistusi nii korralduslikul poolel kui ka IT-lahendustes.

Valmimas on uus esmatasandi tervishoiu arengukava. Selle üks osapool on ka töötervishoid. Esmatasandi põhiväärtused on inimkesksus, professionaalsus, koostöövalmidus ning nüüdisaegsus ja uuenduslikkus. Seda arvestades võiks olla töötajatel parem juurdepääs ka tõenduspõhistele töötervishoiuteenustele – mitte ainult kohustuslike kontrollidena, vaid ka vajaduspõhiselt, kui tekib töökeskkonnaga seotud terviseprobleem. Töötajal võiks juurdepääs olla võimalik ka sõltumata oma tööandjast. Võib-olla võiks töötervishoid olla tulevikus rohkem ka aitav, sekkuv ja sisulisem, mitte ainult kontrolliv ja auditeeriv. Loodan, et töötervishoiu e-konsultatsioon saab olema samm parema koostöö ja inimkesksema töötervishoiuteenuse suunas.