Tanel Kiik: inimeste tervise hoidmiseks vajame igakülgset koostööd

Autor: Tanel Kiik, tervise- ja tööminister

COVID-19 haigusest tingitud kriis ilmestab selgelt, et tugev esmatasandi arstiabi on hädavajalik nii igapäevaselt kui epideemia ajal. Inimeste esmane nõustamine ja analüüsimisele suunamine, vajadusel haiguslehe väljastamine ning eeskätt vaktsineerimine omavad enim mõju viiruse leviku takistamisele ja pandeemia ületamisele.

Esmatasandi tervishoid on COVID-19 kriisis olnud inimestele oluline värav diagnoosimiseni, nõustamiseni ja ravini, kus sõltumata nädalapäevast või pühade ajast on saanud abi ka perearstita ja ravikindlustuseta inimesed. Seejuures on perearstide ja -õdede roll olnud erakordselt oluline Eestimaa elanikkonna vaktsineerimisel ja tervise kaitsmisel. Tänan teid siiralt Eesti rahva tervise tagamise, eduka kaitsepookimisaktsiooni ja kogu tehtud töö eest. Vaktsineerimine on sellest kriisist väljumisel keskse tähtsusega.

Palju tööd seisab alles ees, aga oleme astunud ühiselt vajalikke samme, et toetada perearste, leida lahendusi perearstiabi kättesaadavuse parandamiseks üle Eesti, arendada erinevaid infotehnoloogilisi lahendusi ning kohandada seadusandlust. Hiljuti eraldas Vabariigi Valitsus reservist ka viis miljonit eurot perearstikeskuste tulemustasudeks COVID-19 vastu vaktsineerimisel. Tänan Eesti Perearstide Seltsi ja kolleege Tervisekassast, kellega koostöös tulemustasu kriteeriumid välja töötasime.

Vaktsineerimisaktsiooni, vastutustundlike Eestimaa elanike ja laiemalt tervishoiutöötajate ühiste pingutuste tulemusena oleme praeguseks seljatanud kolmanda laine haripunkti. Olukorra kontrolli all hoidmiseks on hädavajalik jätkata aktiivse kaitsesüstimisega ning teha igapäevaselt vastutustundlikke valikuid – ainult nii saame koos pere ja lähedastega pühadest rõõmu tunda. Lisaks on oluline, et mõtleksime üheskoos tulevikule, sest teame, et Eesti tervishoiuvaldkond on ülekoormatud ka tavaajal ning vajame kestlikke lahendusi nii rahastamises kui ka tervishoiutöötajate järelkasvu tagamiseks. COVID-19 kriis on paljud pikaajalised proovikivid ja kitsaskohad nüüd avalikkusele nähtavaks teinud, mis on iseenesest hea – probleemide aus tunnistamine on esimene samm nende lahendamise teel.

Suured eesmärgid eeldavad laiapõhjalist koostööd

Suurte eesmärkide saavutamiseks vajame laiapõhjalist ja valdkondadevahelist koostööd. Tervisega seotud kitsaskohtade lahendamisel on oluline tihendada avaliku, kolmanda ja erasektori (sealhulgas tööandjate) koostööd, mis hõlmaks eri valdkondi nii riigi kui kohalikul tasandil ning kaasaks kogukondi. Samuti pean väga oluliseks haiguste ennetamist, varajast avastamist ning eeskätt inimeste terviseteadlikkuse ja -käitumise edendamist, millele peame selgelt senisest enam tähelepanu suunama.

Samavõrd tähtis on vaimse tervise valdkonna toetamine, et probleeme märgataks varakult, et oleks võimalik anda õiget ja õigeaegset abi ning vähendada ebaõnnestumiste riski. Ka riiklikus vaimse tervise rohelises raamatus oleme seadnud eesmärgiks panustada senisest enam vaimse tervise probleemide ennetusse, varajasse avastamisse ja õigeaegse kvaliteetse abi kättesaadavusse kõikjal Eestis. Vajadus vaimse tervise hoidmiseks on praeguse kriisi ajal suurem kui kunagi varem ning on jätkuvalt suur ka pärast pandeemia lõppu.

Lisaks COVID-19 pandeemiale on ühiskonnas suur proovikivi tasakaalustatud toitumise ja füüsilise aktiivsuse edendamine ning tervislikke eluviise soodustava elukeskkonna loomine. Samuti on suur probleem tervise ebavõrdsus, mis ilmneb näiteks soo, regionaalse piirkonna, sotsiaalmajanduslike gruppide, vanuserühmade või teiste tegurite alusel. Osalt on rahvastiku ebavõrdsus tervishoiuteenuste kasutamisel seotud ka ravikindlustuse katvusega.

Eestis on efektiivne tervishoiusüsteem, kus häid ravitulemusi saavutatakse väikeste kuludega, kuid murekoht on pikad ravijärjekorrad ning ravikindlustamata inimeste suur osakaal. Sotsiaalministeeriumi analüüsist selgus, et tervishoiu rahastamine peamiselt töötavate inimeste sotsiaalmaksust ei ole üha sagedamini kasutatavate paindlike töövormide tingimustes kestlik. Elanike ootused tervishoiule kasvavad, samas väheneb nende osakaal, kes ravikindlustusse panustavad. Praeguse olukorra jätkudes peavad inimesed üha suurema osa maksma omast taskust, mistõttu vajab tervishoiu rahastamine süsteemset muutust. Järjestikused valitsused on teinud nii möödunud aastatel kui tänavu mitmeid olulisi otsuseid, et suunata tervishoidu lisaraha. Samas on teada, et praeguse mudeliga ei suuda me pikemas plaanis tagada ravikindlustuseks piisavalt tulusid.

Tulekul uus esmatasandi tervishoiu arengukava

Inimesed vajavad ka sotsiaalset tuge, erinevaid nõustamisteenuseid ning teenuste tõhusamat integreeritust. Üks tulevikku vaatav suund ja võimalus on kujundada integreeritud teenuste kogum personaalselt igale inimesele lähtuvalt tema vajadustest – seega lähenedes inimkeskselt ja integreeritult, nagu oleme järgmiseks kümnendiks rahvastiku tervise arengukavas (2020–2030) eesmärgiks seadnud.

Teenuste integreerimine, esmatasandi tugevdamine, kvaliteetsete ja ohutute tervishoiuteenuste kättesaadavus, tugev tervisesüsteem, terviseriskide ja -kahjude vähendamine on olulised märksõnad nii tervisemurede korral kui ka võimalikult hea terviseseisundi hoidmisel. Nagu öeldud, siis viimasele peaksime tulevikus oluliselt enam keskenduma, seda nii elukeskkonda kujundades kui tervisesüsteeme ja erinevaid integreeritud teenuseid arendades. Seejuures tuleb üha enam pöörata tähelepanu just tervisevaldkonnast väljapoole jäävate sektorite kujundamisele.

Loomulikult tuleb meil vaadata ka tervisevaldkonna sisse, olla paindlik ning omada pikemat plaani, kuidas tervisesüsteemi arendada, arvestades elanike muutuvaid tervisevajadusi ja Eesti erinevaid demograafilisi tegureid. Uuel aastal on ministeeriumil kavas koostöös teiega luua uus esmatasandi tervishoiu arengukava, et seada konkreetsed eesmärgid inimkeskse esmatasandi tervishoiusüsteemi tugevdamiseks. Elanikkonna vananemine tähendab, et suureneb tervishoiussüsteemi ja haiglate koormus. Seepärast on meil tarvis kõigi tervishoiussüsteemi osapoolte head ja igakülgset koostööd. Samavõrd oluline on haiguste varajane avastamine ja ennetamine ning iga inimese enda terviseteadlik mõtlemine ja tegutsemine.

Artikkel ilmus detsembri Perearstis. Telli ajakiri siit!