Suitsiidi- ja enesekahjustuse mõtetega lapse käsitlus esmatasandil

Noorte suitsidaalsuse ja enesekahjustamise määr on suur. Muu maailma uuringutes on leitud, et elu jooksul on noorukitel suitsiidimõtete sagedus 12,1%, suitsiidiplaani sagedus 4% ja suitsiidikatsete levimus 4,1% (2). Eesti kohta on teada, et alaealiste enesetapukatsete arv aastas on alates aastast 2015 järsult kasvanud peaaegu kahekordseks. Alaealiste hulgas on naiste suitsiidikatsete tase meeste omast üle kahe korra kõrgem. Eestis esineb vanusegrupiti enesetapukatseid kõige rohkem 15–19-aastaste hulgas, 2009. aastal oli kordaja 236 ning 2019. aastal 441 (3). Tervisestatistika ja tervisuuringute andmebaasi alusel on viimasel kahel aastal surnud Eestis üheksa noort (kuni 19-aastast) kummalgi aastal enesetapu tõttu. Noorukite hulgas on suitsiid üks sagedasemaid surma põhjuseid (4).