Sagedasemad probleemid imetamisel ja nende lahendamine

Imetamisel on mitmeid kasulikke mõjusid ema ja lapse tervisele. Rinnaga toidetud lastel esineb võrreldes piimaseguga toidetud lastega vähem seedetrakti ja hingamisteede infektsioone, vähem hospitaliseerimisi hingamisteede infektsioonide tõttu, vähem ägedat lümfoblastilist leukeemiat, keskkõrvapõletikke, lapseea ülekaalulisust, allergiaid, 2. tüüpi diabeeti, imiku äkksurma sündroomi ja lapseea hüpertensiooni (2–5). Lisaks on imetatud lastel parem kognitiivne areng ja suurem intelligentsuskvoot (IQ) kooliminekueas (2, 6). Imetavatel emadel on võrreldes imikut piimaseguga toitvate emadega kiirem emaka involutsioon, väiksem sünnitusjärgne verekaotus, madalam stressitase, suurem sünnitusjärgne kaalukadu, vähem abdominaalset rasvumist, vähem 2. tüüpi diabeeti, vähem rinna- ja munasarjavähki ning vähem kardiovaskulaarseid haigusi. Imetamine aitab edasi lükata ka sünnitusjärgsete ovulatsioonide algust. Pikaajalist imetamist seostatakse ka sünnitusjärgse depressiooni riski vähenemisega. (2, 7)