Ruth Kalda: peremeditsiini residentuur on teadlik valik, paljudel ainus eelistus

Autor: prof Ruth Kalda, TÜ Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi juhataja

Kokku esitati peremeditsiini erialale sel aastal 47 avaldust, millest peremeditsiin oli esimeseks erialavalikuks 36 juhul. Nii palju pole eelnevatel aastatel peremeditsiin esimeseks eelistuseks olnud. Olime kuulutanud välja 35 kohta, kõik kohad said täidetud. Nendest, kel peremeditsiin oli esimeseks eelistuseks, sai sisse 32 noort arsti. Enamikel neist oli peremeditsiin ka ainsaks eelistuseks, kuigi valida võib kaks eriala. See kindlasti näitab seda, et peremeditsiin on teadlik valik ja nagu vastuvõtu vestlusel selgus, on mitmetel ka oma kindel ettekujutus sellest, kuidas ja kus tahetakse residentuuri lõpetamisel tööle asuda.

Huvitavaks osutus see, et käesoleval aastal arstiõpe lõpetanutest alustab peremeditsiini residentuuri vaid kümme noort arsti. Selgus, et see iseloomustab selle aasta residentuuri sisseastumist tervikuna, sest ka teistele erialadele asus värskelt ülikooli lõpetanutest õppima möödunud aastatega võrreldes oluliselt vähem. Võimalik, et oma osa mängib koroonaepideemia, mis muutis arstiõppe oluliselt pingelisemaks nii kaugõppe kui ka õpingute kõrvalt koroonaosakondades abiks käimise ja töötamise tõttu. Vähemalt mõned noored lõpetajad on nii väitnud.

Sageli on ülikooli lõpetamise järgne aasta või ka mõned aastad vajalikud selleks, et oma erialavalikus kindlamaks muutuda. Vahepealsel ajal töötatakse üldarstina erinevates haiglates või Soomes tervisekeskustes. Meie eriala residentuuri sisseastujatest üsna mitmetel oli selline kogemus olemas. Oli ka neid, kes olid lõpetanud mõne teise eriala residentuuri ja siis otsustanud õppida hoopis peremeditsiini eriala ja ka neid, kes residentuuri vahetasid. Mitmed sel aastal residentuuri sisse astunud on lõpetanud arstiõpingud hoopis mujal ülikoolis, kas Ukrainas või Venemaal, asunud elama Eestisse ja omandanud siin vajalikul tasemel eesti keele. Sellel aastal residentuuri alustavate perearstide keskmine vanus on 32 aastat ning meeste ja naiste osakaal on viimastel aastatel püsivalt 1:3.

Põhiline, miks perearsti elukutse valitakse on perearsti töö iseloom: mitmekesisus/vaheldusrikkus, suur rõhk haiguste ära hoidmisel, oma patsientuur, kellega tegeleda ja seega näha ka oma tegevuse tulemusi, pikaaegne koostöö patsiendiga. Väga mitmed nimetasid, et neile meeldib patsiendi tervikkäsitlus. Plusspunktiks on paljude arvates ka see, et ei ole öötööd ja seega saab ühildada paremini pere- ja tööelu, eriti siis, kui on väikesed lapsed. Meeldib, et tööd on võimalik saada kõikjal Eestis ja võimalus on töötada nii suuremas meeskonnas kui soovi korral ka väiksemas kohas, väikeses keskuses. Just neid arste, kes astuvad residentuuri mõnevõrra hilisemas eas, kui pere on loodud ja lapsed suuremad, iseloomustab soov töötada perearstina mõnes väiksemas maapiirkonnas, kuhu on ajapikku kas oma suvekodu või ka päriskodu soetatud. Meeldiv oli kuulda, et paljudele on silma jäänud perearstide tugev organisatsiooniline kokkukuuluvus, meeskonnatöö ja see, et ka noored arstid saavad ise palju teha, kaasa lüüa otsustamisel ja perearstiabi korraldamisel.

Loodud ja loodavatest tervisekeskustest olid enamik kuulnud ja mitmed olid olnud nendes ka praktiseerimas. Just tervisekeskuste poolt pakutavad avardunud võimalused arstiabiks, koostöö erinevate esmatasandi erialade vahel ning mõnus tööõhkkond olid need märksõnad, mis kostusid sageli. Kõige enam jäi meelde aga ütlus: „Valin eriala, milles saab ka päriselt midagi ära teha.“