Ruth Kalda: peremeditsiin on populaarne, meid on lihtsalt vaja rohkem

Peremeditsiini professor Ruth Kalda rääkis perearstide seltsi aastakonverentsil esmatasandi tervishoiu arengukavast.

Kalda sõnul alustati arengukava ettevalmistavate tegevustega käesoleva aasta märtsis. Toimusid strateegiaseminarid, kus räägiti väärtustest, mida püütakse säilitada ja sellest, milline võiks olla esmatasandi tervishoid aastal 2035.

„Läksime nende mõtetega, mis sealt saime, edasi töörühmadesse ning nendega oleme liikunud piirkondadesse, et koguda sisendit võimalikult laiapõhjaliselt,“ ütles Kalda. „Me ei taha õppida ainult enda, vaid ka teiste riikide vigadest ja parimatest praktikatest, mistõttu on toimunud üks välisvisiit, aga toimumas on veel mõned.“

Kui sisendid on kokku kogutud, erinevatel tasanditel on toimunud töörühmade arutelud, koostatakse terviknägemus ja kooskõlas teiste arengukavadega hakatakse seda kokku panema.

„Kogu protsess peaks lõppema 2023. aasta sügisel, aga ma pigem arvan, et aasta lõpus, sest olulised asjad peavad sündima väga hoolikalt planeerides ja tehes ning kiirustamiseks põhjust pole,“ rääkis Kalda.

Kalda kirjeldas ettekande slaididel mõtteid, millisena perearstid esmatasandi tervishoidu aastal 2035 näevad. Juhtmõte on, et aastal 2035 on Eesti esmatasandi tervishoid Euroopa parim ja pakub kõigile Eesti inimestele paremat tervist läbi kaasaegse, usaldusväärse, inimkeskse, tervikliku ja koostööle orienteeritud lähenemise.

Esmatasandi põhiteenused peaksid olema tagatud kõigile inimestele võimalikult kodulähedaselt ja tasuta, sõltumata ravikindlustuse olemasolust.

„Näeme, et esmatasandi tervishoid on midagi, mis on kättesaadav sõltumata inimese piirkondlikust, soolisest, vanuselisest või hariduslikust taustast. Nendel inimestel, kes elavad maapiirkonnas, on õigus saada samasugust esmatasandi tervishoidu, samasugusel hulgal põhiteenuseid, nagu on Tallinnas,“ sõnas ta. „Teenuste kättesaadavus ei ole ainult perearstide asi, vaid on suuresti kogu esmatasandi, kuid ka kohalike omavalitsuste ja riigi asi.“

„Me näeme seda, et esmatasand on sõltumatu – säilib lahususe printsiip eriarstiabist. Me seisame inimeste eest ja me ei tahaks olla ohustatud muudest huvidest, võibolla kitsastest ärilistest huvidest,“ jätkas ta. „Seeläbi me suudamegi tagada võrdse kättesaadavuse ja võrdõiguslikkuse kõikidele inimestele sõltumata nende taustast.“

Ta lisas, et liikumine tervisesüsteemis peab olema inimese vaates loogiline ja arusaadav.

„Vajadusel toetatud, aga et me ei tekitaks abitust, vaid pigem võimestame inimest,“ lausus Kalda. „See tähendab seda, et tervis ei alga perearstikeskusest, vaid tervis algab perekonnast ja kogukonnast ja selleks tulebki inimest võimestada, tema terviseharitusega tegeleda, mis ei ole ju ainult perearstisüsteemi asi.“

Kalda sõnul on loomulik, et perearst on koos meeskonnaga kogu esmatasandi tuumik.

Neid küsimusi, millele otsitakse veel vastuseid, on palju, kuid Kalda tõi mõned välja: Millised on esmatasandi põhiteenused? Kes kuuluvad esmatasandi meeskonda? Millised on nende rollid? Millised on olulisemad siduserialad? Kuidas tagada parim koostöö kõikide osapoolte vahel, nii et me kõik töötaksime ühise asja nimel, milleks on inimese, Eesti rahva parim tervis? Kuidas tagada parim võimalik kvaliteet? Seejuures mitte ainult perearstiabi kvaliteet, vaid tuleb vaadata, kuidas terve süsteem funktsioneerib parimal võimalikul viisil. Milliseid organisatsioonilisi ja finantsilisi muutusi vajame oma visiooni elluviimiseks? Kuidas tagada esmatasandi jätkusuutlikkus ning ühtlane kättesaadavus kõikides piirkondades?

Jätkusuutlikkusest rääkides märkis Ruth Kalda, et kindlast pole õige pidada perearsti eriala ebapopulaarseks.

„Sel aastal võeti erialale vastu 29, möödunud aastal üle 30 inimese. Kui võrdleme seda erialadega, kus kuulutatakse välja konkurss 1-2 kohale, siis kui seal ei täitu kohad, ei hõika keegi kõva häälega, et näiteks sise- või laborimeditsiini eriala pole populaarne,“ tõi ta näiteks. „Meie eriala on populaarne, meid on lihtsalt rohkem vaja.“

Kalda meenutas hiljutist meditsiinivaldkonna koosolekut, kus tudengid rääkisid perearsti erialast. Kui küsiti, miks neid ei tule nii palju juurde, kui on vajadus, vastati, et see eriala on väga raske. Palju lihtsam on olla kitsa eriala spetsialist ja tegeleda ühe ja sama asjaga. Nad ütlesid, et perearsti eriala peaks olema seetõttu paremini tasustatud.

„Teiseks, võibolla peaksime oma põhisõnumit muutma? Ei pea ainult noored minema maale, lubame maale minna kõikidel, kes seda soovivad, ükskõik, mis eas nad on, ja toetame seda!" pakkus Kalda. „Meie hulgas on ka palju selliseid eriarste, kes võibolla ei soovi elu teisel poolel enam tegeleda oma kitsa erialaga. Usun, et on arste, kes soovivad ümber õppida.“