Richard Nankervise: Eestis on väga tugev tervisekeskuste mudel

Artikkel ilmus detsembri Perearstis. Med24 avaldab ajakirjade artikleid valikuliselt. Perearsti ja teisi meditsiiniajakirju saab tellida siit.

Külastasite hiljuti Eestit. Milline oli Teie reisi eesmärk?

Eesti tervishoiusüsteem on mulle juba mõnda aega muljet avaldanud. Arvan, et see on rahvusvaheliselt oluline näide selle kohta, kuidas pakkuda tugevat isikukeskset teenust ja integreerida digitaalseid tervishoiuvahendeid. Lisaks on Eestil väga hea maine tervisetehnoloogia arendamise toetamisel. Külastasin Eestit, et nende teemadega lähemalt tutvuda ja nende kohta rohkem õppida.

Kellega Te Eestis kohtusite?

Kohtusin Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tervisekassa ja Tehnopoli tervisetehnoloogia kogukonna juhtidega ning Eesti Perearstide Seltsi juhi dr Elle-Mall Sadrakiga.

Millised olid kõige huvitavamad teadmised, mida kaasa võtate? Kas on midagi, mida sooviksite ka Austraalias kasutada?

Jah, oli mitmeid häid näiteid. Esmatasandi vaatenurgast on Eestis väga tugev tervisekeskuste mudel koos multidistsiplinaarsete meeskondadega, kes töötavad üsna ühtselt. Huvitavad ja mitmekesiste elementidega on ka rahastamismudelid, mis ühendavad kapitaliseeritud rahastamise ja toetused.

Mida meie piirkonnahaiglad Austraalias sooviksid katsetada, on eriarstide ja perearstide vaheline e-konsultatsioon. Lisaks sellele ma uurin ka seda, kas Tehnopoli tervisetehnoloogiasüsteemis on elemente, mida saaksin kohalike partneritega Austraalias proovida kasutada. Pean siinkohal lisama, et Põhja-Eesti Regionaalhaigla on muljetavaldav ja uuenduslik.

Millised on suurimad Eesti ja Austraalia peremeditsiinisüsteemi erinevused?

Eesti ja Austraalia peremeditsiinil on rohkem sarnasusi kui erinevusi. Meie perearstipraksised kannavad Austraalias üldarstipraksise nime (ingl general practices) ja enamik neist kuulub arstidele. Meie kogukondade tervishoiuvajadused on väga sarnased Eestiga, seega seisame silmitsi sarnaste proovikividega, näiteks kuidas tulla toime takistustega ning võimestada esmatasandi ja haigla või teiste erialade pakutavate teenuste lõimimist. Samuti on Austraalias tervishoiuteenuste osutamisel tekitanud ainulaadseid väljakutseid rahvastiku hajutatus ja suured vahemaad, mistõttu tuleb paljudes valdkondades arstide, õdede ja teiste tervishoiutöötajate rollid muuta paindlikumaks.

Austraalias rahastatakse esmatasanditeenust näiteks visiidi alusel, mitte kapitaliseeritud või segamudeli alusel. Sellel on meie tervishoiusüsteemile mõningaid positiivseid mõjusid, kuid ka piiranguid.

Austraalia suuruse tõttu toetavad perearstisüsteemi ka esmatasandi tervishoiuvõrgustikud (ingl Primary Health Networks), mis pakuvad võimekuse arendamist ja koordineerimist ning tellivad mõningaid kogukonnapõhiseid teenuseid.

Mida tooksite Austraalia peremeditsiinist Eestile eeskujuks?

Austraalias me uurime aktiivselt erinevaid multidistsiplinaarsete teenuste mudeleid erinevates linnades, piirkondades, maakohtades ja ka kaugemates paikades. See on osaliselt tingitud meie suurtest geograafilistest kaugustest ja vajadusest meelitada piisavalt arste nendesse paljudesse piirkondadesse.

Veel toon välja, et viimastel aastatel on Austraalias rahastatud mõnede perearstipraksiste kogukonnapõhiseid kiire ravi keskuseid, ja on huvitav näha, milline mõju sellel on.

Kuidas toimib peremeditsiini residentuur Austraalias? Mis on selle erinevused võrreldes Eesti peremeditsiini residentuuriga?

Austraalias tuleb nn üldarstiks (Eesti perearstile vastav ametikoht) saamiseks omandada meditsiiniline kraad (tavaliselt 5–6 aastat), läbida praktika (üks aasta haiglas), residentuur (1–2 aastat eelprofessionaalset väljaõpet haiglas või kogukonnas) ja spetsialiseerumine (3–4 aastat). Seega on residentuurinõuded meie riikides sarnased.

Kui tõhusad on Austraalia peremeditsiini digitaalsed võimalused?

Austraalia digitaalsed süsteemid on viimastel aastatel järk-järgult arenenud, kuid arengut piirab Austraalia suurus ja piirkondade erinevus. Austraalia elektrooniline meditsiiniline kaart (ingl My Health Record) on praegu täiendava arendamise faasis, et seda rohkem integreerida kõikide tervishoiu tarkvarasüsteemidega. Austraalias on e-retsept ja telemeditsiiniteenused, nagu Eestiski. Samuti on meil terviserakendus, mida loodetavasti arendatakse Eesti Terviseportaali tasemeni.

Austraalia andmesüsteemid vajavad paremat sidusust ja ühendatust ning selle võimaldamiseks tugevdatakse digitaalse tervishoiu regulatsioone.

Milliseid Austraalia peremeditsiini saavutusi sooviksite esile tuua?

Austraalia perearstisüsteemis on pühendunud, püsivad ja töökad arstid, õed ja teised tervishoiutöötajaid, nagu Eestiski. Meie perearstisüsteem vastutab suures osas tugevate Austraalia vaktsineerimis- ja tervisekaitseprogrammide eest ning moodustab universaalse tervishoiu selgroo. Olen ülimalt uhke, et saan töötada peremeditsiini valdkonnas!

Millised on Austraalia peremeditsiini proovikivid või probleemvaldkonnad?

Lisaks geograafilistele kaugustele on meie probleemid samad, mis Eestis – meie perearstide keskmine vanus on üle 55 eluaasta ja meil ei ole piisavalt arste. Ka vajame esmatasandil rohkem õdesid. Kuna seisame silmitsi järjest suureneva töötajate puudusega, on meile keeruline ülesanne ka see, kuidas integreerida tõhus digitaalne tervishoid peremeditsiinisüsteemiga ja samas säilitada isikukeskne lähenemine.

Osad esmatasandi praktikud on teatanud ka rahalistest raskustest, mistõttu kaalub Austraalia valitsus rahastamismudelite ülevaatamist. Kahjuks seisame kogukonnas silmitsi ka vaimse tervise teenuse nõudluse kasvuga, mis on meie jaoks suur probleem.