Rain Laane: kriis näitas, kellega saab luurele minna

Täna toimub Pärnus perearstide seltsi aastakonverents, mille diskussioonis osalesid haigekassa juhatuse esimees Rain Laane, Eesti Pimedate Liidu juhatuse esimees Jakob Rosin, Confido Meditsiinikeskuse juht Kadi Lambot, EPSi juht ja perearst Le Vallikivi ning Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda. Diskussiooni modereeris perearst Karmen Joller.

Rain Laane sõnul oli kevadine koroonakriis kui tõehetk, kellega saab luurele minna ja kellega mitte ning selle saaliga – perearstidega – saab. Ta lisas, et koroonakriisi käigus otsuseid tehes püüdis haigekassa päris ekspertidega suhelda, sest erinevaid eksperte tekkis korraga väga palju. Tema sõnul muutsid olukorra keerulisemaks ka äri- ja poliitilised huvid.

„Kriisiajal töötas meie kasuks brutaalne ausus, mis tegi teinekord koostöö meiega raskemaks,“ lisas Le Vallikivi.

Jakob Rosin ütles, et informatsiooni tuli korraga väga palju ja selles orienteerumine võttis suure osa päevast.

„Olleks pimedate liidu juht pidin oma töös kogu seda informatsiooni haldama, sest minuni jõudis palju inimeste muresid,“ ütles Rosin. „Kriisi juures oli hea, et välja tuli väga palju erinevaid valdkondi, kus meie süsteemid endiselt ei toimi. Kui rõõmustati e-poodide üle, siis nägemispuudega inimesed sealt tellida ei saanud, kuna olid ligipääsetavuse probleemid ja naabrite juurde abi küsima kah ei lubatud minna, sest kokku ei tohtinud saada. Meil tuli selliseid probleeme lahendada.“

Moderaatori küsimusele, kui palju peaks arst arvestama patsiendi „tellimustega“, vastas kõigepealt Ruth Kalda.

„Kui patsient tuleb n-ö loetelu või tellimusega, siis on inimlikult mõistetav, et meil tekib tõrge,“ ütles Kalda. „Aga võiksime püüda aru saada, miks tõrge tekib. Kui võtame seda tellimuse esitamisena, siis mõtleme, et me pole ju pood ja mina ei pea klienti teenindama, vaid aru saama. Samas võib selle „tellimuse“ taga olla reaalne vajadus, mis tuleks patsiendiga läbi arutada. Minu kogemus on, et üsna sageli on seal sees tõsiseid asju.“

Kadi Lambot ütles, et neid patsiente, kes erameditsiini poole "tellimusega" pöörduvad, on marginaalselt. Inimesi, kes pöörduvad erameditsiini poole, huvitab pigem see, kas saab kiiremini ja kindla spetsialisti juurde.

„See on erameditsiini roll, mida üritame täita ja ma ei arva, et selles midagi halba oleks,“ ütles Lambot.

Karmen Joller küsis Jakob Rosinalt, et kui ta läheb arsti juurde ja tahab südamerahustuseks uuringut teha, aga perearst ütleb, et ei tee, siis mida ta tunneb?

„Ma pole sellises olukorras olnud, aga kriisiolukorras lasen ma mõtleva inimesena ette need, kel on päriselt abi vaja,“ vastas Rosin. Ta pakkus, et vahest erakliinikus, kus ta maksab uuringute ja analüüside eest ise, oleks tal suurem julgus n-ö tellimust esitada. „Võibolla on kriisisituatsioonis julgus minna erakliinikusse mõna kolmanda järgu abi paluma suurem, kui seda ülekoormatud perearstilt küsida.“

„Ka mina panin tähele, et inimesed ei julgenud pöörduda perearsti poole. Mul oli kahju, et inimesed ei julgenud pöörduda isegi tavaliste asjadega,“ meenutas Joller koroonakevadet.

Kadi Lambot kinnitas, et ka erameditsiinis on klient oluline, aga mitte kuningas, kes võib kõike tellida.

„Oleme professionaalid, kes pakuvad meditsiiniteenust, aga lihtsalt teistsugustest rahastustingimustes. Julgeme kliendile ka ära öelda,“ ütles Lambot.

Joller küsis, kuidas aidata patsiendil paremini mõista, mida ta vajab? Kuidas teha inimesele selgeks, et arstid ja teadus pole kõikvõimsad?

Kalda ütles, et sellega tegelevad arstid igapäevaselt.

„Arstid on pikalt arvanud, et on eksperdid rääkima, aga tegelikult on palju vaja kuulata ja aru saada, mis on soovide taga,“ ütles Kalda. „Nii saavutad isikliku kontakti ja usalduse. Kui on kontakt, suhe loodud, siis sa saad olla aus asjade osas, mida sa ka ei tea.“

Jakob Rosin tunnistas, et tema jaoks on oluline, mismoodi perearst temaga suhtleb.

„Mul on kujutlus oma perearstist kui inimesest. Ta on sõbralik ja mul on tunne, et teda reaalselt huvitabki, mis mure mul on,“ ütles Rosin. Ta lisas, et juba see, kuidas arst telefoni vastu võtab, tema hääletoon, ütleb palju.

Le Vallikivi sõnul algab kõik arsti enda suhtumisest. Sellest, kas patsiendi n-ö tellimuste nimekiri võetakse vastu vihaselt, nutuvõruga suu ümber või suhtumisega, et vaat, kui tore, et olete nii suure töö kodus ära teinud ja hakkame nüüd seda otsast üle vaatama!

Laane lisas veel, et tema jaoks on väga oluline perearstide paindlikkus. Näiteks, kui tuleb sportlane oma spordikella väljavõtetega, siis las ta näitab need andmed ette. Vahel saab ka e-maili teel hakkama.