Melita Väljamäe. Foto: Anni Õnneleid
Melita Väljamäe. Foto: Anni Õnneleid

Pereõdedele jääb aastat iseloomustama vaktsineerimine

Lõppevat aastat jääb kindlasti iseloomustama sõna „vaktsineerimine“. Koos vaktsiiniga tuli kahjuks ka palju segadust, meenutab Eesti Pereõdede Ühingu juhatuse liige Melita Väljamäe.

Avaldatud Viimati uuendatud

Autor: Melita Väljamäe, Eesti Pereõdede Ühingu juhatuse liige

Aastat 2021 jääb kindlasti iseloomustama sõna vaktsineerimine. Eelmise aasta lõpus olime lootusrikkad, et tänu koroonavaktsiinide tulekule saab käesolev aasta olema ehk pisutki kergem, et elu normaliseerub ja tegemata töödes suudame järgi võtta. Tegelikult sai lõppevast aastast logistika, kommunikatsiooni ja õdede ressursi kriitilise piiri tõdemuste aasta.

Pereõdede töö meenutas elu logistikafirmas – tabelid, arvutamine ja lõputu telefoneerimine. Tere tulemast pereõe argipäeva aastal 2021! Elu oli aasta alguses nagu püsivalt stardipakul seismine püssipaugu ootel. Tuleb vaktsiin, ei tule? Millal siis täpselt tuleb? Kutsuda juba patsiente või mitte riskida? Kutsume, sest vaktsiini lubati! Telefonistid, koonduge, vaktsiini ei tulnudki!

Lõpuks siiski tuli.

Ja siis tuli veel vaktsiini. Suurepärane!

Koos vaktsiiniga tuli kahjuks ka palju segadust, et millisele eagrupile millist vaktsiini eelistada. Kui meedikud on tavaliselt pigem harjunud uue informatsiooni ilmnedes kiirelt kohanema, siis aastal 2021 võttis infotulva virr-varr küll võhmale. Meedia oli infost punnis, rahvas hirmust. Keset patsiendini jõudvat vastandlikku infot on pereõed olnud läbi aasta esimeseks kontaktiks, kes selles segaduses on pidanud patsientidele selgitavaid ja rahustavaid vastuseid andma. Samal ajal, kui haiglasse jõudvate eakate hulk tänu vaktsineerimisele kahaneb, suureneb rahulolematus vaktsiini laiema kättesaadavuse suhtes. Pandeemiasõnnikusse külvatakse rohkelt kahtlustuste ning usaldamatuse seemneid ja pannakse proovile elanikkonna usaldus tervishoiusüsteemi suhtes. Pereõed ei ole olnud rahulolematuse peapõhjuseks, küll on aga pereõed olnud alati esimesed, kelleni koroonapandeemiast johtuv frustratsioon isiklikult jõuab. Puudutagu see siis üleriigilisi piiranguid, testimis- ja vaktsineerimisvõimalusi või vastuvõttudele pääsemise kiirust.

Jooksva tööga paralleelselt on sel aastal tulnud tegeleda suuremahulise vaktsineerimisega, pidevalt jätkuvate COVID-vastuvõttudega ning sellele lisaks ka eelmisest aastast kuhjunud töödega. Kohati on olnud ootused pereõdede suhtes kõrgele kruvitud, meilt oodati kõike ja korraga. Emotsionaalset ja füüsilist kurnatust on esinenud omajagu.

Õnneks ei ole pandeemia olnud väetiseks ainult vandenõuteooriatele, vaid ka õdede fookusesse toomisele. Halastamatu reaalsus, et Eestis napib õdesid, ei jäänud sel aastal küll enam kellelegi märkamatuks ning pead liiva alla peita selles küsimuses enam ei õnnestu. Esimesed pisikesed heatahteavaldused on ka juba poliitiliselt selle olukorra parandamiseks tehtud.

Kas julgeme loota, et järgneval aastal ei meenuta pereõe töö pideva koroonateemaliste probleemide kustutamisega enam tuletõrjuja oma ja saame pisutki rahulikumalt tegeleda plaaniliste vastuvõttude ja ennetustööga? Jah, loota peab alati julgema.

Käesolev aasta ei ole siiski olnud ainult pettumuste ja raskuste jada. Nagu elus ikka, siis igale langusele järgneb tõus, mis võimaldab järgmises raskuses vastu pidada. Kui meie elus ei oleks tõuse ja langusi, siis oleksime tõenäoliselt surnud. Seda tõde kinnitab iga meie tehtud südame elektrokardiogramm.

Eriolukorras töötades on hästi esile tulnud, kui tähtis on see, et sind ümbritseksid toetavad kolleegid. Kuigi pereõed ja perearstid on kogu aeg tihedalt kõrvuti tööd teinud, siis sel aastal on koostöö saanud hoopis teise ja sisulisema tähenduse. Käesolev aasta on oma väljakutsetes toonud esile vajakajäämisi ning andnud võimaluse teha parandusi kollektiivi paremaks toimimiseks. Rasked ajad lähendavad ja on heaks õpetajaks. Tõenäoliselt on mitmed kitlid jäänud nurka viskamata just tänu toetavatele kolleegidele, kes teineteise jaoks on kurnatuse hetkel olemas olnud. Uus aasta võiks kaasa tuua üleriigiliselt strateegilisema lähenemise esmatasandil töötavate õdede läbipõdemise ennetamisele.

Winston Churchill on öelnud, et pessimist näeb igas võimaluses raskust, aga optimist näeb igas raskuses võimalust. Ja võimalusi on aasta 2021 meile tõesti pakkunud. Ma südamest loodan, et suudame sellest aastast uude kaasa võtta just need positiivsed momendid. See annab julgust minna vastu ka aastale 2022, mis kahtlusteta tuleb sama võimalusterohke kui mistahes eelmine.

Rahulikku jõuluaega ja optimistlikku uut aastat!

Powered by Labrador CMS