Pereõdede konverentsi I sessioon: tegevusjuhend on pereõe töö teoreetiline selgroog

Autor: Kadi Lehtmets, meditsiinitoimetaja

Pereõdede sügiskonverents toimus sel korral Tartus ja oli veebi kaudu kättesaadav kõikjal. Konverentsil kaardistati pereõdede muutunud ja mitmekesisutunud roll nii esmatasandi tervishoius kui ka ühiskonnas laiemalt – selle võtab kõige paremini kokku uus pereõdede tegevusjuhend. Pilk heideti tulevikku, tutvustades meditsiini uudseid IT-võimalusi, ning samas käsitleti ka pereõe igapäevatöös kõige praktilisemaid teemasid. Konverentsi esimenesessioon oli pühendatud värsketele uudistele pereõdede töölaualt.

„Pereõdede uuendatud tegevusjuhend. Ravi juhtimise projekt.“

Teemat tutvustasid Haigekassa tegevusjuhendi uuendamise töörühma juht Triin Mäll ja Ädala Perearstikeskuse pereõde Marelle Maiste.

Nad rääkisid, et tegevusjuhend on pereõe töö teoreetiline selgroog. Üllatav on mõelda, et eelmine pereõdede tegevusjuhend on pärit aastast 2008! Sellest ajast on pereõdede tööpõld väga palju muutunud, juurde on tulnud kohustusi ja õigusi ning tegelikult on kogu esmatasandi süsteem edasi arenenud. Uuendatud juhendit käsitles detailsemalt ajakirja Pereõde 2021. aasta novembrinumber. See koosneb kolmest olulisest teemast:

• Pereõe roll patsendi tervise teekonnal
• Pereõe tegevused ja ennetusvõimalused erinevas vanuserühmas patsientidega
• Ennetus ja õendusabi krooniliste ja ägedate haigustega patsinetidele.

Juhendis leidub kaks lisa: pereõe võtmekompetensid (mida saab kasutada üleüldise enesearengu tagasiside tööriistana ning ka abimaterjalina) ja olulised nõuandetelefonid.

Juhendist leiab soovituslikud tegevused, küsimustikud ja nõuanded pereõele, kes võtab vastu, ravib ja juhendab kroonilise või vaimse haigusega, samuti ägedate sümptomitega patsienti.

Uus juhend arvestab pereõdede professionaalset arengut. Suureks sammuks edasi on õdede piiratud retseptiõigus ja abivahendite väljastamise õigus. Pidevalt tekivad uued väljakutsed andmekaitse, tervisetehnoloogiate ja tõendite väljastamisel. Seepärast on uus juhend eeskätt praktiline tööriist, mis samas heidab pilgu ka tulevikku, mil pereõdede vastutusala ja tööpõld ilmselt veelgi laieneb.

Juhendi tööversioon on hetkel leitav Haigekassa kodulehelt, õige pea aga kättesaadav nii trükitud kujul kui ka veebis.

Riskipatsientide ravi juhtimisest

Riskipatsientide ravi juhtimisest ehk krooniliste haigete proaktiivsest käsitlusest kõneles haigekassa esmatasandi teenuste peaspetsialist Jekaterina Šteinmiller.

Riskipatsient on see, kel on sageli mitu kroonilist haigust, tihti lisandunud ka sotsiaalmajanduslikud probleemid ja tervisekäitumisest tingitud muud kaasuvad haigused. 2017. aasta riskipatsientide ravijuhtimise pilootprojekt näitas, et õige käsitluse puhul on patsientide tervisenäitajad paranenud, krooniliste haiguste ägenemised vähenesid 20 protsendi võrra, ravimsoostumus paranes 12 protsenti ning hospitaliseerimise järgselt paranesid järelravi tulemused oluliselt. Kroonilistele haigetele suunatud projekt jätkub: perearstikeskustes ning pereõdedest-perearstidest koosnevate ravimeeskondade poolt tagatakse individuaalsemad ravi- ja terviseplaanid, pakutakse parimat ravi ja jälgimist, väheneb tüsistuste esinemise ja tervise halvenemise tõenäosus. 2021-2022. aasta programmi on haaratud 100 perearsti, see hõlmab kuni 2500 patsienti. Projekt näeb ette lisatasusid ja koolitusi, suureks abiks on uuendatud perearstimeeskondade tegevusjuhend.

Krooniliste haigete ravi ja nõustamine perearstikeskuses

Teemal „Krooniliste haigete ravi ja nõustamine perearstikeskuses. Fookuses on diabeet, hüpertensioon ja müokardiinfarkt“ rääkis Laagri perearstikeskuse perearst ja perearstide seltsi juhatuse liige Elle-Mall Sadrak.

Pereõed puutuvad oma igapäevatöös enamasti kokku perearsti kvaliteedisüsteemiga (PKS) eeskätt siis, kui perearstinimistu on süsteemiga liitunud. PKSi eesmärgid on:

• Innustada aktiivselt tegelema haiguste ennetamisega, et ära hoida edaspidiseid suuri kulutusi nende haiguste ravimisel ning inimeste varajast töövõime kaotust, invaliidistumist või surma;
• Nakkushaiguste leviku tõkestamine (oluline on saavutada ja hoida populatsioonis kindlat immuniseerituse taset);
• Tagada krooniliste haiguste puhul haige efektiivsem jälgimine, et vältida tüsistuste tekkimist;
• Motiveerida perearste tagama kindlustatud patsientidele võimalikult laiapõhjaline tervishoiuteenus.

Lisatasu maksmisel kinnitatud nimekirjaga perearstile hinnatakse perearstimeeskonna tegevust haiguste ennetamisel, tegevust krooniliste haigete jälgimisel ning ka erialalist lisapädevust.

Sadrak selgitas näidete varal kohandatud hõlmatuse ja punktisüsteemi põhimõtteid, mis on värskes PKSis uuendatud, samuti nimistukohast PKSi jälgimist misp2.digilugu.ee kaudu.

Kuidas see kõik päriselus rakendub? Oma kogemustest ja elulistest juhtumitest tõi näiteidLaagri perearstikeskuse pereõde Külli Davel. Ühtlasi selgitas ta põhjalikumalt, kuidas pereõde mitme kroonilise diagnoosiga patsienti jälgib, vastu võtab, tema elustiili ja ravimskeemi hindab, analüüside tulemusi interpreteerib ja vajadusel lisaanalüüse tellib.

Ettekande lõpus küsis Sadrak publikult, kui paljud pereõed teavad päriselt, mis suurusjärku jääb lisatasu, mida PKSi kriteeriumide täitmisel perearstinimistule makstakse. Selgus, et enamus kohalviibijatest seda ei tea. Ilmselt on suur osa pereõdedest teadmatuses sellest, millises summas nende tööd tasustataks.

Pereõde digitaalne töövahend: kliiniliste otsuste tugisüsteem.

Teemast rääkis Synbase’i tootejuht Elise Urva. Eesti Haigekassa projekti „Tervishoiu otsustustugi“ ambitsioonikas eesmärk on luua maailmas unikaalne üleriigiline tervishoiusüsteemi integreeritud otsustetugi, mis kasutab nii tervise- kui ka geeniandmeid. 2020. aastal valiti see Eesti parimaks digiteenuseks. Kliiniliste otsuste tugisüsteem EBMEDS kuvab perearsti infosüsteemis automaatsed patsiendipõhised teated, uutena on lisatud ravimi- ja diagnoosivaade ning lingid ravijuhenditele ja kalkulaatoritele. Portaali Synbase.eu kaudu on kättesaadavad ravimiinfo, ravijuhendid, pildid, videod, helinäidised, tõendusmaterjalid ja viited. Andmekoondur kogub kokku patsiendi struktureeritud terviseandmed raviasutuse ja tervise infosüsteemist ning retseptikeskusest. Kõigest sellest lähtuvalt kuvatakse samaaegselt patsiendi terviseseisundit puudutavad hoiatused, meeldetuletused ja soovitused. Nii on perearstimeeskonna tervishoiutöötajal kiiresti võimalik langetada konkreetele inimesele vajalikke raviotsuseid.

Kuidas väljenduvad geneetilised andmed tervishoiutöötaja töölaual?

Teemast rääkis Tervise Arengu Instituudi personaalmeditsiini projektijuht Piret Kuhlbars.

Ettekanne, mis osaliselt seotud ka eelmisega, aitas heita pilku pereõenduse tulevikku. Tulevik, teadagi, on personaalmeditsiini päralt, mis aitab hinnata erinevate haiguste riski ja neid paremini ära hoida, pakub paremaid võimalusi varasemateks diagnoosideks ja paremaks individuaalseks raviks, annab inimestele parema terviseteadlikkuse ning lubab tervishoiutöötajal teha täpsemaid raviotsuseid.

Geeniprojekti idee sündis aastal 1999. Aastate jooksul loodi geenivaramu, paranesid tehnoloogiad, teadmised ja IT-suutlikkus. 2022. aastaks näeb ilmavalgust projekti „Personaalmeditsiini rakendamine Eestis“ tulem. Selle keskmes on 2023. aastaks kasutusele võetava IT-taristu loomine, mis võimaldab laialdast geeniandmete kasutamist tervishoius.

Projekti elluviimiseks käib töö õigusraamistiku rajamise, tervishoiutöötajate koolitamise ja projekti sisu parema kommunikatsiooni osas. Koolitused kestavad 2022. aasta lõpuni, need viib läbi Taru Ülikool ja korraldab Tervise Arengu Instituut.