Peremeditsiini residentide teadustööd | Teaduskirjanduse ülevaade tervisekontrolli programmide ülesehitusest ja efektiivsusest

Meditsiinitoimetaja Piret Rospu tegi juuli Perearstis ülevaate peremeditsiini residentide teaduskonverentsist. Avaldame teadustööde ülevaated ka Med24-s. Med24 avaldab ajakirjade artikleid valikuliselt. Kõikidele Perearsti artiklitele, sh arhiivile saad ligipääsu tellides ajakirja siit!

Esimese koha pälvinud teadustöö autor on Lona-Liisa Puks. Teemaks oli teaduskirjanduse ülevaade tervisekontrolli programmide ülesehitusest ja efektiivsusest.

Praegu puudub ühtne arusaamine, kas, milliseid ja kellele tervisekontrolle on vaja. Dr Pruksi töö oli osa tervisetehnoloogia hindamise raportist (TTH56: Tervisekontrollid südame-veresoonkonnahaiguste ja diabeedi ennetuseks). Uuringu eesmärk oli kirjeldada tervisekontrolli programmide ülesehitust, nende tervisetulemeid ja kasutegurit.

Ülevaatesse kaasati uuringud, kus osalesid 40–65-aastased terved inimesed ja mille eesmärk oli ennetada ja/või varakult avastada südame-veresoonkonnahaigusi (SVH), diabeeti, insulti või neerupuudulikkust. Andmeid koguti teaduskirjanduse sirveotsinguga, vaadeldi teiste riikide praktikat ja otsiti süstemaatilisi ülevaateuuringuid.

Otsiti välja uuringud, kus käsitleti ilma eelselektsioonita üldpopulatsioonil korraldatud rahvastikupõhiseid tervisekontrolle ja võrreldi mitteosalenute või tavapraktikaga. Selliseid programme pole palju: USA Kaiser Permanente 1960-ndatel käivitatud programm (ka uuringud efektiivsuse kohta on 1960-ndatest, mil paljud tänapäevased ravimeetodid ei olnud veel kasutusel ning soovitused ja diagnoosikriteeriumid erinesid praegustest märgatavalt), Inglismaa NHS-i programm alates 2009. aastast, kolm Taani uuringut ja Eesti personaalmeditsiini EstPerMed uuring aastatest 2018–2021. Tervisekontrolle on kaua (alates 1989. aastast üle 35-aastastele inimestele) tehtud ka Saksamaal, kuid selle kohta puuduvad uuringud.

Tervisekontrollides hinnati SVH-riski

Kõik programmid algasid sellega, et inimesed kutsuti arsti või õe vastuvõtule ja hinnati nende SVH riski (kaalu, pikkuse, vererõhu mõõtmine, eluviiside väljaselgitamine, üldkolesterooli ja veresuhkru määramine). Seejärel anti osalejatele tulemused teada ja nõustati, vajadusel alustati ravi. Lisauuringutes oli erisusi, näiteks USA programmis korraldati kõigile EKG, spirograafia, kolonoskoopia, kopsupilt, audiomeetria, nägemisteravuse mõõtmine.

Enim avastati erinevates programmides vererõhu ja kolesteroolitaseme tõusu, riskikäitumisi (eriti suitsetamist) ja SVH riski suurenemist. Kõige sagedasemate muutustena vähenesid vererõhu ja üldkolesterooli tase statistiliselt oluliselt, kuid kliiniliselt ebaoluliselt (nt vererõhu langus -1 kuni -4 mm Hg, üldkolesterooli taseme langus -0,1 mmol/l), ning suitsetamine. Kõige suurem tervisekasu võiks seega olla suitsetamisest loobumisel. Muude tegurite (SVH risk, alkoholitarbimine, KMI jt) lõikes tulemused rühmade vahel ei erinenud.

Suurenes haiguste diagnoosimine, kuid vähesel määral. Näiteks Inglismaal tuli ühe uue diabeedijuhu leidmiseks teha 80–200 tervisekontrolli, ühe uue hüpertensioonijuhu leidmiseks 30–40 tervisekontrolli. Eesti uuringus vähenes müokardiinfarktide arv 25%, eeskätt tänu statiinide suuremale väljakirjutamisele; insultide arv jäi samaks, sest hüpertooniaravimite väljakirjutamine ei suurenenud.

Tulemused SVH esinemise vähenemise kohta on vastuolulised. Inglismaal koostatud mudeli põhjal õnnestub tervisekontrollidega SVH-d ära hoida, aga ühe juhu vältimiseks on vaja uurida 4762 inimest. Suremust tervisekontrollid ei mõjuta (sh eraldi vaadatud üldsuremust, SVH suremust, insuldisuremust). Ainus mõju suremusele leiti USA uuringus, aga seal tõi erinevuse suremuses peamiselt jämesoolevähi sõelumine ning vähesel määral vähenenud hüpertensiooni tüsistused.

Inglismaa mudelis leiti, et miljoni inimese tervisekontrollidega alustamine 40.–45. eluaasta vahel aitaks hoida ära 390 enneaegset (st enne 80. eluaastat) surma.

Suurtes tervisekontrolliprogrammides ei ole ka saavutatud soovitud osalusmäärasid. Inglismaal oli eesmärk saada osalema 75% elanikkonnast, aga kuigi tervist saab kontrollida pea igal pool ja kodule lähedal, püsib osalus ometi stabiilselt 45%. Rohkem osalevad perekondliku SVH taustaga ja vanemad inimesed.

Tõenäoliselt toob tervisekontrolliprogrammide rakendamine kaasa statiinide, aga mitte hüpertensiooniravimite väljakirjutamise kasvu. Inglismaal leiti, et ka statiine kirjutati ikkagi välja vaid väiksele osale suure SVH-riskiga inimestest.

Rahvastikupõhised lauskontrollid ei ole põhjendatud

Dr Pruksi töö näol polnud küll tegu süstemaatilise ülevaatega, kuid on vähetõenäoline, et mõni oluline uuring oleks kahe silma vahele jäänud. Uuringud on pärit SVH väikse haiguskoormuse ja -riskiga riikidest (eeskätt Inglismaa ja Taani), kuid Eesti on suure riskiga riik ja siin võib sõeluuringuprogrammi kasu olla suurem. Tõendust tervisekontrolli suurte programmide mõjude kohta on vähe, uuringud on omavahel halvasti võrreldavad ja kehva kvaliteediga. Võis esineda kontaminatsiooni ehk uuringus mitteosalenud inimesed kontrollisid oma tervist kuskil mujal.

Leitud info oli siiski piisav järeldamaks, et organiseeritud rahvastikupõhised lauskontrollid ei ole põhjendatud. Need on väikese tervisekasuga, ei mõjuta suremust, ei ole efektiivsemad tavapraktikast ja neid ei soovitata. Kui üldse, siis võiks tervisekontrolle pakkuda suurenenud riskiga inimestele, kuid ka sel juhul pole teada, kas kontrollid mõjutaksid kvaliteetselt elatud eluaastate arvu.