Peremeditsiini residentide teadustööd | Lähisuhtevägivalla esinemine kroonilisi valusündroome põdevate naiste seas

Meditsiinitoimetaja Piret Rospu tegi juuli Perearstis ülevaate peremeditsiini residentide teaduskonverentsist. Avaldame teadustööde ülevaated ka Med24-s. Med24 avaldab ajakirjade artikleid valikuliselt. Kõikidele Perearsti artiklitele, sh arhiivile saad ligipääsu tellides ajakirja siit!

Kolmanda koha pälvinud teadustöö autor on Jelizaveta Kaledina. Teemaks oli lähisuhtevägivalla esinemine kroonilisi valusündroome põdevate naiste seas.

Justiitsministeeriumi andmetel registreeriti 2019. aastal Eestis 4119 perevägivallakuritegu ja selle tõttu hukkus viis inimest. Uurimistöö eesmärk oli hinnata võimalikku seost kroonilise valusündroomi ja lähisuhtevägivalla (LSV) vahel. Hinnati kroonilise valuga seotud kaebusi ja nende sagedust, ravimite tarvitamist (analgeetikumid, antidepressandid, gabapentinoidid). Samuti küsitleti naisi lähisuhtevägivallaga seotud kogemuste suhtes.

Uuritavad olid 18–60-aastased naised Al Mare ja Tabasalu perearstikeskustest. Naiste e-posti aadressid võeti välja Perearst2 programmist ja e-kirjaga saadeti neile kutse veebiküsitluse täitmiseks. Uuritavate taustaandmed koguti samuti Perearst2 programmist: isikustamata kujul vaadati, kui paljudele sihtgrupi naistele oli nendes kahes perearstikeskuses perearsti poolt pandud järgmised diagnoosid: vaagna- ja lahklihapiirkonnavalu (R10.0), fibromüalgia (M79.9), täpsustamata rindkerevalu (R07.4), krooniline valu (R52.2), nimmevalu (M54.5), täpsustamata seljavalu (M54.9), peavalu (R51.0), liigesevalu (M25.5) või lihasevalu (M79.1).

Kokku läks kutse 1261 naisele, neist vastas 151 (vastamismäär 12%). Vastustest 95% olid eesti keeles. Enim vastanuid oli vanuses 31–35 ja 41–45 aastat, alla 30-aastaseid vastajaid oli vähe. Kolmveerand vastanutest oli abielus või püsisuhtes. 80% naistest käis tööl, 3% õppis, 7% oli töötuid.

Perearstide pandud diagnoosidega võrreldes esines suur lahknevus

Naiste vastustest selgus, et 25%-l esineb kroonilisi seljavalusid, 23%-l kroonilist peavalu, 23%-l kroonilist liigesevalu, vähem esines kroonilist lihase-, alakõhu-, rindkere- ja vaagnavalu. Perearstide pandud diagnoosidega võrreldes esines suur lahknevus. Valu tõttu töölt või koolist puudunud või muid kohustusi täitmata jätnud oli elu jooksul 40% vastanutest, kusjuures viimase kolme kuu jooksul iga viies vastanud naine.

Lähedase inimese poolt vaimset väärkohtlemist (ähvardamine, jälitamine, ahistamine, sõimamine, alandamine) oli kogenud 54% vastanud naistest, füüsilist väärkohtlemist (löömine, peksmine, juustest tirimine, tõukamine, lämmatamine) oli kogenud 33% vastanud naistest ning seksuaalset väärkohtlemist (vahekord ilma naise nõusolekuta, seksuaalse alatooniga märkused või ebasobivad
lähenemiskatsed) oli kogenud 19% vastanud naistest.

Lähisuhtevägivalla kogemine oli seotud kroonilise seljavaluga, aga mitte muude valusündroomidega. Füüsilist väärkohtlemist kogenud naistel esines rohkem kroonilist pea- ja vaagnavalu; seksuaalselt väärkoheldud naistel esines rohkem kroonilist lihasevalu.

Valuvaigisteid oli viimase kolme kuu jooksul tarvitanud 62% vaimset vägivalda kogenud, 40% füüsilist vägivalda kogenud ja 23% seksuaalset vägivalda kogenud naistest. Statistiliselt olulist erinevust ei esinenud. Antidepressantravi sai 26% vaimset vägivalda kogenud naistest ning nad tarvitasid antidepressante pea 3,5 korda suurema tõenäosusega kui vaimset vägivalda mittekogenud naised. Gabapentinoidide kasutamises ei olnud LSV-d kogenud ja mittekogenud naiste vahel erinevust.

Perearstiga soovis oma kogemusi jagada 100% vaimset vägivalda, 85% füüsilist vägivalda ja 31% seksuaalset vägivalda kogenud naistest. Suurem osa uuringus osalenud naistest pidas LSV-d kas üsna levinud või väga levinud probleemiks; vähe levinud probleemiks pidas seda vaid neli vastajat.

Seega on lähisuhtevägivalla probleem aktuaalne ja oluline. Kroonilise valu ja lähisuhtevägivalla seoste tundmine võib aidata üles leida võimalikke ohvreid ning seeläbi aidata ka vägivalda kogenud inimestel valu ja vägivalla seoseid paremini mõista. Lähisuhtevägivalla teema käsitlemine ei tohiks olla tänapäeval tabu.