Peremeditsiini residentide teadustööd | Emade kogemus imiku rinnapiimaga toitmisest loobumisel

Meditsiinitoimetaja Piret Rospu tegi juuli Perearstis ülevaate peremeditsiini residentide teaduskonverentsist. Avaldame teadustööde ülevaated ka Med24-s. Med24 avaldab ajakirjade artikleid valikuliselt. Kõikidele Perearsti artiklitele, sh arhiivile saad ligipääsu tellides ajakirja siit!

Marie Vaga ja Kelli Kasu teadustöö teemaks oli emade kogemus imiku rinnapiimaga toitmisest loobumisel.

Rinnaga toitmisest räägitakse palju, kuid tähelepanuta jäävad emad, kes rinnaga ei toida. On teada, et imetamise ebaõnnestumine tekitab süütunnet ja on seotud sünnitusjärgse depressiooniga. Piimasegudega toitmise kohta on vähe infot ja nõustamist.

Uuringu eesmärk oli selgitada välja, kas enne lapse kuuendat elukuud rinnaga toitmisest loobunud ja imikute piimasegu kasutanud emad on selle otsuse vastuvõtmisel saanud piisavalt tuge ja tasakaalustatud informatsiooni. Samuti oli eesmärk uurida emade tajutud ühiskondlikku suhtumist sellesse teemasse ja hinnata, kas ümbritsevate inimeste suhtumine on kuidagi mõjutanud rinnaga toitmisest loobumise otsuse vastuvõtmist ja emade emotsionaalset heaolu.

Uuring oli kvalitatiivne ja koosnes individuaalsetest poolstruktureeritud intervjuudest. Uuritavad olid Jürgenson Perearstikeskuse ja Saku Tervisekeskuse üheksa nimistu viimase kolme aasta jooksul sünnitanud naised, kes hakkasid piimasegu kasutama enne lapse kuuekuuseks saamist (kokku kaheksa naist).

Emadel oli eeldus, et rinnaga toitmine on loomulik ja enne lapse saamist ei osatud seda karta. Hiljem selgus, et imetamine on suur töö ja nõuab pingutust. Loobumise otsus on keeruline ja eelnevalt kaalutakse põhjalikult. Praktiliselt kõik naised pingutasid pikalt, et imetamine õnnestuks, enamik käis imetamisnõustaja juures.

Piimasegude andmist alustati lapse tervise huvides (eeskätt kaalutõus). Mõned emad kartsid, et piimasegu on lastele halvem kui rinnapiim, seega vajavad emad selget infot, et vajaduse korral on ka piimasegu lapsele piisav.

Naised tundsid survet rinnaga toitmiseks nii meditsiinitöötajate kui ühiskonna poolt

Suurem osa tõi välja, et enne sünnitust tundus imetamine loomulik ja nad arvasid, et on selle kohta piisavalt informeeritud. Pooled vastanutest leidsid, et pärast sünnitust meditsiinitöötajatelt saadav info rinnaga toitmisest loobumise ja piimaseguga toitmise kohta on väga erinev, vastukäiv ja puudulik. Enamus infot saadi perearstide käest.

Naised tundsid survet rinnaga toitmiseks nii meditsiinitöötajate kui ühiskonna poolt. Toodi välja perearstide toetus ja selle olulisus: kõik vastajad tõid välja perearstide toetava ja süstemaatilise suhtumise. Perekonnalt sai suurem osa naistest pigem tuge, kuid avalikkuses pudeliga toites tundsid emad end ebamugavalt.

Imetamise ebaõnnestumisel kogesid kõik naised mingil ajahetkel ahastust, enesesüüdistamist, alaväärsust ja läbipõrumistunnet. Hukkamõistu kartes ei julgenud nad ka abi otsida ja survestasid imetamist enda vaimse tervise hinnaga. Kahel naisel diagnoositi sünnitusjärgne meeleoluhäire; mujal maailmas tehtud uuringutest on ka teada, et imetamise surve on sünnitusjärgse depressiooni üks riskifaktor.

Seega ootavad emad rinnaga toitmise lõpetamise otsuse tegemisel tuge spetsialistilt ja naistele on vaja selgitada, et vajadusel on ka piimasegu piisav. Oluline on ka ühtlustada antavat informatsiooni. Vajalik on parandada teadlikkust imikute piimasegu kasutavate emade toetusvajadusest ning ühiskonna surve psühholoogilisest mõjust neile. Suhtumise muutus, ühiskondliku surve vähendamine ja patsientide nõustamise taseme tõstmine võivad vähendada emade kohanemis- ja meeleoluhäireid.