Perearstide ülekoormus on viinud kurnatuse ja töölt lahkumiseni (1)

Eesti Perearstide Seltsi (EPS) juhatuse liige Elle-Mall Sadrak märkis, et jaanuarikuise küsitluse ajendiks olid EPSi COVID-listi saadetud kirjad, kus kurdeti väljakannatamatut töökoormust.

„Alguses oli mõte küsida ainult koormuse, siis aga ka vaimse tervise kohta,” ütles küsimustiku koostanud Sadrak.

Mitmekordistunud telefoni- ja meilisuhtlus

380 vastanut (98,7%) tõdes, et seoses COVID-19 laia levikuga on mitu korda suurenenud patsientidega suhtlemine telefoni teel. 59% vastanutest said sellega hakkama, kuid üle kolmandiku (34,5%) leidis, et telefonisuhtlus on suurenenud ebareaalselt palju – hea, kui õnnestub pooltele kõnedele vastata. Üle kolmandiku (35,1%) lisas, et „vabatahtlikult” ei sooviks nad kõnesid vastu võtta.

Sadraki sõnul oli üllatav, et väga paljud perearstid helistavad oma nimistu COVID-positiivse testi saanud patsientidele.

„Me ei osanud seda oodata ja ei pannud isegi valikvastust „helistan kõigile patsientidele” küsitlusse,“ ütles perearst. „Umbes kolmandik vastas aga lisaks, et nad helistavad kõigile enda patsientidele, kes saavad positiivse testitulemuse.”

315 (81,8%) vastanut nentis, et märgatavalt suurenenud, keskmiselt kahekordistunud, on ka suhtlus e-kirja teel.

Telefoni- ja meilikoormuse leevendamiseks on palgatud lisatööjõudu (assistente, õdesid, registraatoreid, sekretäre jt) ning ostetud mobiile ja automaatvastuvõtjaid. Kasutusele on võetud e-perearstikeskus, LEIA ja eelvisiit. Patsientidele vastatakse ka pärast vastuvõttu ja nädalavahetuseti. E-kirjadele vastatakse ka tüüpvastustega ja teavitusega, mis lubab vastust 10 tööpäeva jooksul.

164 (42,6%) inimest märkisid kontaktvastuvõttude ja 23 (6%) koduvisiitide hulga suurenemist. 35,1% leidsid, et kontaktvastuvõttude hulk on jäänud samaks ja 18,7% vastanute arvates isegi vähenenud.

258 ehk ligi kaks kolmandikku arstidest (67%) tõdes, et nende tööpäev on pikenenud ja seda keskmiselt kahe tunni võrra. Oli ka neid, kelle tööaeg on pikenenud kuni 6 tundi.

39% pereõdedest edastas, et nende tööpäev on tavapärase pikkusega, kuid muutunud intensiivsemaks. Kolmandik (30%) aga märkis kuni 2-tunnist tööpäeva pikenemist.

Intensiivsemad vastuvõtud, närvilisemad patsiendid

Sadraki sõnul tõdesid peaaegu kõik, et vastuvõtud on muutunud intensiivsemaks ja inimesed pöörduvad arsti poole enamasti mitme murega.

Nii mõnelgi krooniliste haigustega patsiendil on tervis halvenenud, kuna nad ei ole julgenud õigeaegselt pöörduda perearsti vastuvõtule. Koguni 174 (45,2%) vastanut märkis, et on tekkinud sellised patsiendid, kes ei julge õigel ajal arsti juurde tulla. Ligi viiendik (18,2%) lisas aga, et patsiendid on muutunud koroonaajal närvilisemaks, nõudlikumaks ja paraku ka abitumaks.

Jõudluse vähenemisest läbipõlemiseni

Sadrak nentis, et kahjuks on suurenenud ja intensiivistunud töököörmus hakanud mõjuma arstide ja õdede tervisele.

333 (86,7%) küsitlusele vastanutest tõdesid, et on märganud kolleegide hulgas kurnatuse ja läbipõlemise tunnuseid. 321 (83,6%) tunnistasid, et on COVID-pandeemiaga seoses tundnud, et ei jaksa oma tööd teha enam senise jõudluse ja rõõmuga.

Suurenenud koormuse tõttu on peaaegu veerandis (22,7%) perearstikeskustes võtnud mõni töötaja haiguslehe või vähendanud oma koormust. 16,4% keskustes on aga suurenenud töökoormuse tõttu keegi töölt lahkunud.

„Teadsime, et kurnatust ja läbipõlemist on, aga et sellises mahus, tuli meile natuke külma dušina. Kui inimesed on võtnud haiguslehte ja isegi töölt ära läinud selle koormuse tõttu, on see ikka päris hirmus,” sõnas Elle-Mall Sadrak.

Millised on abinõud?

Küsitluses tõid vastanud välja ka lahendusi, mis aitaksid praegust olukorda leevendada. Need olid alates personaliga seonduvatest muudatustest (täiendav rahastus lisapersonali palkamiseks, nimistute vähendamine, motivatsioonitasu suurendamine, coachi- või psühholoogiteenuse rakendamine) kuni toetavate IT-lahendusteni.

Dr Sadrak ütles, et selts üritab kõigepealt võtta perearstidelt ära töö, mida nad ei pea tegema. Pole mõistlik, et arstid peavad jagama mitte-meditsiinilist infot, koostama teatud aruandeid jmt, mida saaksid teha terviseamet ja haigekassa.

„IT osas on suur lootus, et saame lähiajal automatiseeritud testile saatmise lahenduse. Et patsient saab ise endale testimise saatekirja genereerida või siis lõpuks mingiks ajaks üldse need saatekirjad ära kaotada.”

Vaktsineerimise osas tahetakse rakendada süsteemi, mis võimaldab perearstikeskustel vaktsineerida soovi korral ka nimistuväliseid inimesi ja saada selle eest tasu. „Vaktsineerivad kõik, kellel on jõudu ja jaksu, ja igasugused kampaaniad lõpetame ära. Kedagi ei sunnita rohkem tegema, kui on jõudu.”

Vaimse tervise toetamiseks plaanitakse organiseerida pereõdedele suunitletud coachi-teenust.

„Arstidele oleks vaja puhkust ja et koroona läbi saaks, vastati küsitluses. Seda me ei saa kahjuks kuidagi organiseerida. Aga kui me seda ebamõistlikku töökoormust ära võtame, siis võiks olla perearstide enesetunne veidi parem,” lootis Sadrak.

Perearstide seltsi poolt 13–17. jaanuarini läbi viidud küsitluses osales 385 inimest. Neist 283 (73,5%) olid perearstid, abiarstid või asendusarstid, 99 (25,7%) pereõde, kaks residenti ja üks raamatupidaja-juhiabi.