Perearstid valisid aasta tegija ja aasta ämbri Lisatud kõik nominendid!

„Aasta tegija tiitli pälvis ülekaalukalt COVID-grupp, kes organiseerus pandeemia alguses väga kiiresti ja aitas koondada ning tõlgendada koroonaviirusega seotud infot nii perearstidele kui patsientidele. Patsiendi esmane tervisenõustaja on ikka perearst ja just perearstid on tegutsenud selle nimel, et patsientidele kättesaadav info oleks ühtne ja selgesti mõistetav. COVID-grupi ettevõtmisel sündisid soovitused ja käitumisjuhendid nii perearstidele kui elanikkonnale, korraldati perearstide kaugtöö küsimusi, tegeleti vabatahtlike kokku koondamise ja COVID-19-patsientide haldamisega seotud IT-lahendustega ning kaitsevahendite hankimise küsimustega,“ põhjendas valikut Tallinna Perearstide Seltsi juht dr Reet Laidoja.

Aasta ämbri tiitli pälvis segadus gripivaktsiiniga – kuidas kaitsta riskigruppe vaktsiinvälditavate haiguste eest, kui vaktsiini pole kuskilt võtta?

„Eesti elanikkonna hõlmatus gripivastase vaktsineerimisega on üks Euroopa Liidu väiksemaid ning suremus gripi tüsistustesse üks suuremaid. Sel sügisel oli patsientide huvi ennast vaktsineerida väga suur, kahjuks ei jätkunud vaktsiini mitmetele soovijatele, sealhulgas riskigrupi patsientidele, kelle pärast perearstid olid eriti mures. Põhjendused, miks Eestisse ei jõudnud piisaval hulgal vaktsiini, jäid ebaselgeks. Aasta ämber ei ole häbiposti löömine, vaid soovime sellega tähelepanu juhtida kitsaskohtadele, millega tuleb rohkem tegeleda,“ selgitas Tallinna Perearstide Seltsi juhatuse liige dr Laura Prett.

Kelle seast valiti?

Kokku oli aasta tegija nominente kümme:

1. Kliiniste otsuste tugisüsteem ja Synbase portaal – digilahendus, mis toob otse meie töölauale diagnoosi- ja ravisoovitused konkreetse patsiendi kohta, viies kokku kaasaegsed meditsiinilised teadmised ja digiloos olevad inimese terviseandmed.

2. Haigekassa eestvedamisel uute erialadega e-konsultatsioonide läbirääkimised - õigeaegse ja kvaliteetse arstiabi pakkumisel on väga oluline perearstide koostöö eriarstidega. Kevadel tehti spurt teenuse laiendamisel, lisandus 7 uut e-konsultatsiooni eriala.

3. Irja Lutsar – aasta naine 2020, mikrobioloog ja viroloog, Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor, Covid-19 tõrje teadusnõukoja juht, kes on oma nõuga abiks ka perearstidele covid-19 pandeemias orienteerumisel.

4. Tanel Kiik – sotsiaalminister, oma süvenemise, põhjalikkuse ja taiplikkuse tõttu on minister meie aasta 2020 tegija kandidaatide rivis. Lisaks mulje avaldamisele meile, on ta seda teinud ka Tartu Ülikoolile, kes 2020. aastal tunnustas Kiike Skytte medaliga panuse eest tõenduspõhise riigivalitsemise edendamise eest Eestis.

5. VAT-teater – TPSi pikaaegne koostööpartner kevadise supiteatri läbiviimisel. Teater on psühhoteraapia kergem vorm, ent teraapias on raskem käia kui teatris.

6. COVID-grupp - EPSi juurde moodustatud aktiivgrupp, kes on kui majakas, mis näitab valgust tormisel mere triivivatele laevadele. Grupp koostas juhendid, IT-lahendused ja tegeles kommunikatsiooniga.

7. Päästeamet - lisaks ennetustööle, ohutusjärelevalvele, päästetööle, demineerimisele ja hädaolukordadeks valmistumisele, oli meestel kevadel aega tulla appi ka esmatasandile.

8. Vabatahtlikud - kevadel pakkusid esmatasandile abi ka vabatahtlikud nii asendustööjõuna, arvutite laenutajatena, majutuse pakkujatena jne. Nende valmisolek panustada oma kogukonda on imetlusväärne.

9. Veebikoolitused/Celsius - veebis peetavad seminarid ja koolitused levisid üle Eesti kiiremini kui koroonaviirus, et eneseisolatsioonis ei peaks me jääma professionaalsesse isolatsiooni.

10. Perearst Ingmar Lindström ja Valvekliinik - selleks, et pandeemia alguses saaks ülejäänud Eesti esmatasand nädalavahetustel korraks hinge tõmmata, tuli appi Valvekliiniku meeskond.

Aasta ämbri nominente oli neli:

1. Koroonaviirus - pandeemia 2020, rohkem sõnu ei ole vaja...

2. Koroona kiirtestid – läbikukkunud kommertsplaan kevadel. Valitsuse otsus võtta kasutusele SARS-CoV-2 antikehade kiirtestid ei ole meditsiiniliselt põhjendatud ning seetõttu ei ole võimalik ka testide tulemustest järeldada, kas inimene on haigestunud, haiguse läbi põdenud või terve.

3. Koduarstibrigaad ehk Tallinn paigaldab hällidele arstikutsumise nupud. Maksumaksja raha põletamine mugavusteenuse pakkumiseks. Koduarstibrigaad sihtrühmaks on need ägedate tervisehäiretega lapsed, kes ei vaja kiireloomulist vältimatut abi.

4. Segadused gripivaktsiiniga – kuidas kaitsa riskigruppe vaktsiinvälditavate haiguste eest, kui vaktsiini pole kuskilt võtta?