Perearstid kuulutasid välja aasta tegija ja aasta ämbri

"Aasta tegija ja ämbri valimine on perearstide iga-aastane traditsioon. 2022. aasta eest välja antud tegija tiitel märgistab seda, kui oluline on professionaalsete ja võimekate spetsialistide roll selles, et tervishoiu valdkonnas sünniksid otsused, mis on kooskõlas reaalse vajadusega," ütles Tallinna Perearstide Seltsi juht dr Reet Laidoja. Valiku aluseks on perearstide hulgas läbiviidus küsitlus.

Külli Friedemanni algatusel tehtud otsused on aidanud tugevdada esmatasandit kui meditsiinisüsteemi vundamenti. Laidoja nimetas eelkõige perearstikeskuste akrediteerimissüsteemi muutumist perearstide ja tervisekassa partnerlusprojektiks, tervisekeskuste olemuse, teenuste ja funktsiooni defineerimist ning tööd esmatasandi kriisistaabis, julgestamaks perearstide toimetulekut pandeemiaga ja COVID-19 vaktsineerimist.

Teise koha pälvis tervise infosüsteemi andmevaatur, mis võimaldab perearstil saada kiire ülevaade patsiendi terviseseisundist, diagnoosidest, analüüsidest, uuringutest, ravimitest ja muust tervise infosüsteemi koondatud vajalikust infost. Tegemist on aastaid oodatud muudatusega perearsti töölaual, kuna see aitab kokku hoida väärtuslikku aega, mille saab pühendada patsiendile.

Kolmanda koha saavutas „Perearsti ja -õe käsiraamat nimistuga töö alustamiseks“ ja töögrupi juht Anu Parvelo. Tänuväärse ettevõtmise tulemusena on valminud praktiline käsiraamat, mille eesmärk on aidata perearsti nimistuga alustamisel. Käsiraamat on leitav tervisekassa kodulehelt.

Aasta ämbri pälvis tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eelnõu.

"2022. aasta kevadeks oli tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eelnõusse kirjutatud plaan, mis sätestas haiglatele kohustuse tagada üldarstiabi osutamine perearstita jäänud nimistute patsientidele. Patsiendi jaoks tähendaks selline muudatus fookust vaid haigustele ning kannatajaks jääks arstiabi killustatuse tõttu patsient," selgitas Laidoja. "Arstiabisüsteem peab keskenduma inimese tervise hoidmisele pikaajalises vaates ning haiglatel puudub selleks vajalik süsteem."

Teine koht läks metüülfenidaadi retsepti pikendamisele. Ilma kokkulepitud reegliteta ja koolitusteta anti esmatasandile üle vastutus jälgida laste aktiivsus-tähelepanuhäire ravi. Perearstid hea meelega jälgivad patsiente ja kirjutavad ka vajadusel ravimeid, kuid selged kokkulepped ja juhised on olulised, et saavutada parim ravitulemus.

Kolmanda koha sai üleriigiline digiregistratuur, mille tarkvara ei vasta hetkel kasutaja vajadustele.