Pärilik rinna- ja munasarjavähk geneetiku vaatevinklist

Eestis haigestub Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmetel rinnavähki keskmiselt ~ 800 inimest ning munasarjavähki ~ 140 inimest aastas (1). Rinnavähk on naistel kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja, mille kumulatiivne risk Eesti naistel vanuseks 74 eluaastat on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel 6,69%. Munasarjavähki haigestumise risk Eesti naistel on WHO andmetel ligi 1,2% (2). Teatud pärilike vähisündroomide korral võivad riskid ulatuda rinnavähi korral isegi kuni 90%-ni ja munasarjavähi korral kuni 58%-ni (3). Seetõttu on oluline haigusseoselisi pärilikke geenivariante kandvad inimesed üles leida võimalikult noores eas, enne pahaloomulise kasvaja teket, et neid süvendatult jälgida.

Mikk Tooming Mikk Tooming Mikk Tooming laborispetsialist, Tartu Ülikooli Kliinikumi ühendlabori kliinilise geneetika keskus Tartus

Laura Roht Laura Roht Laura Roht meditsiinigeneetik/doktorant, Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi kliinilise geneetika keskus Tartu Ülikooli Kliinikumi ühendlabori kliinilise geneetika keskus Tallinnas

Piret Laidre Piret Laidre Piret Laidre pediaater, Tartu Ülikooli Kliinikumi ühendlabori kliinilise geneetika keskus Tartus

Tiina Kahre Tiina Kahre Tiina Kahre vanemarst-õppejõud pediaatria erialal, Tartu Ülikooli Kliinikumi ühendlabori kliinilise geneetika keskus Tartus Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi kliinilise geneetika keskus

Avaldatud 01.03.2021 - 11:02 Viimati uuendatud 01.03.2021 - 11:02